ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 202

Uderna raudteepeatus

Uderna raudteepeatus oli raudteepeatus Tartu maakonnas Rõngu vallas Kalme külas Tartu–Valga liinil. Raudteepeatus asus Uderna küla lähedal Elva ja Palupera raudteejaama vahel kilometraaž 459.35. Avamisel jäi see Uderna valda. Viimane reisirong pe ...

Otepää kihelkond

Otepää kihelkond oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Otepää rajoon

Otepää rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s aastatel 1950–1959. Rajooni keskus asus Otepää linnas. Otepää rajoon moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadlusega. Otepää rajoon likvideeriti Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium ...

Tõrva rajoon

Tõrva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. See loodi 1950. aastal. Rajooni koosseisu läksid Tõrva linn, Helme vallast Helme, Jõgeveste ja Koorküla külanõukogu, Hummuli vallast Hummuli ja Puide külanõukogu, Põdrala vallast Leebiku ja Riidaja külanõ ...

Valga Sõjaväeringkond

Valga Sõjaväeringkond asus Valgamaal. Ringkonna staap asus Valgas Maleva tänav 5a, esimene ülem oli kolonel Friedrich-Karl Pinka. Valga Kaitseringkonna Staap moodustati 1. veebruaril 1919, kui Valga vabastati Eesti Vabadussõjas Eesti vägede poolt ...

Suure-Jaani rajoon

Suure-Jaani rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s. See loodi aastal 1950. Rajooni moodustasid Suure-Jaani linn, endisest Olustvere vallast Aimla, Olustvere ja Tääksi külanõukogu, Taevere vallast Arjadi, Maltsaare, Kaansoo ja Sürgavere külanõukogu ni ...

Viljandi rajoon

Mõnnaste külanõukogu 1945–1954 Verilaske külanõukogu 1945–1954 Suure-Jaani külanõukogu 1960–1991 Asu külanõukogu 1945–1954 Kõo külanõukogu 1963–1991 Loodi külanõukogu 1945–1954 Holstre külanõukogu 1945–1973 Raasilla külanõukogu 1945–1954 Heimtali ...

Kurenurme raudteepeatus

Kurenurme raudteepeatus oli raudteepeatus Võrumaal Sõmerpalu vallas Kurenurme külas. Haldusreformi järgselt jääb peatuse asukoht Võru valda. Läbi Kurenurme kulgeb Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1889. aastal osana Riia–Pihkva raudteest. Kur ...

Munamäe lahing

Munamäe lahing oli Vabadussõjas 20. märtsil 1919 Suure Munamäe lähedal Haanja mõisa juures toimunud lahing, kus 1. ratsapolk võitles läti punaste küttide ja kursantide vastu. Munamäe lahinguga hoiti ära läti punaste küttide kavandatud pealetung V ...

Märtsiküüditamine Võrumaal

Märtsiküüditamine Võrumaal oli Nõukogude Liidu okupatsioonivõimude poolt läbi viidud massiline elanike vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda 1949. aasta 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Võrumaal. 1949. aasta märtsis Võrum ...

Võru maavolikogu (1940)

Võrumaa maavolikogu valiti 8. märtsil 1940 valla- ja linnavanemate täiskogu poolt Võru maavalitsuse ruumes. Koos olid kõik 26 vallavanemat ja Antsla linnavanem. Maavolinikeks valiti: Eduard Kokk, Varstu vallavanem Paul Antsov, Antsla vallavanem H ...

Võru-Petseri Sõjaväeringkond

Võru-Petseri Sõjaväeringkond asus Võru- ja Petserimaal. Võru-Petseri Kaitseringkonna eellasteks olid Võru kaitseväe asutis asutatud 21. november, Petseri kaitseväe asutis asutatud 8. veebruar/Petseri Kaitseväeringkond.

Pihkva lahing (1061)

Pihkva lahing toimus 1061. aastal sossolite ja Pihkva ning Novgorodi vägede vahel. Lahingut mainivad Vana-Vene kroonikad. Lahingule eelnevalt, 1060. aastal, oli Kiievi suurvürst Izjaslav I maksustanud sossoliteks nimetatud hõimu. Järgmisel kevade ...

13. sajand Eestis

13. sajandi alguses jätkus Eesti jaoks 12. sajandi lõpus Rooma paavsti poolt väljakuulutatud Põhjala ristisõdade raames Rooma katoliku kiriku Riia piiskopi Albert von Buxhövdeni moodustatud Mõõgavendade ordu, Taani kuninga Valdemar II ja Rootsi k ...

Clemens Esto

Clemens Esto oli Eestimaa vasall 13. sajandil. Talle kuulusid Vääna poolsaarel neli küla kokku 34 adramaaga: Kienkylæ xii, Seruueræ x, Liqua vii, waſal v, kust olid välja aetud Herbarth ja tema kaks venda concessos Clementi Estonis. Lisanime tõtt ...

Esimene sõjakäik Ugandisse

Esimene sõjakäik Ugandisse oli Liivimaa ristisõja esimene Riiast lähtunud sõjakäik, mis jõudis tänase Eesti alale, tolleaegsesse Ugandisse. Seda 1208. aasta sõjakäiku, mida traditsiooniliselt on peetud Eestlaste muistse vabadusvõitluse alguseks, ...

Jäälahing

Jäälahing oli 13. sajandil, 5. aprillil 1242 Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši juhitud ...

Karja kirik

Kirik on ehitatud 13. sajandi neljandal veerandil või 14. sajandi alguses Ojamaa Gotlandi meistrite poolt. Kirjalikke teateid kiriku ehitamise kohta pole. Veel enne kivikiriku ehitamist, juba aastal 1254, asus Karjas puukirik. Kirik on tegev olnu ...

Karuse lahing

Karuse lahing oli 16. veebruaril 1270 Leedu suurvürstiriigi ja Vana-Liivimaa riikide vägede vahel peetud lahing. Lahingus hukkus Liivi ordu maameister Otto von Lutterberg. Peamine info lahingu kohta pärineb Liivimaa vanemast riimkroonikast.

Leole lahing

Leole lahing oli 1215. aasta märtsi-aprilli paiku toimunud Leole linnuse piiramine Liivimaa ristisõja ajal. Linnust kaitsnud sakalased eesotsas Lembituga alistusid riialaste, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ühisväele, lasid end ristida ...

Lihula piiskop

Lihula ehk Eestimaa piiskop oli Lihula piiskopkonna pea. Lihula piiskopi ametikoht loodi 1211. aastal Riia piiskopi Albertil poolt ja esimeseks piiskopiks määras ta Daugavgrīva kloostri abti Theoderichi. Kuna Riia piiskopil sel ajal kontroll Eest ...

Lindanise lahing

Lindanise lahing oli 1219. aasta juunis toimunud Liivimaa ristisõja lahing, kus revalased ja harjulased ründasid nüüdisaegse Tallinna kohal maabunud Taani kuninga väge. Pärast eestlastele edukat algust saavutasid Taani väed ülekaalu ja võitsid la ...

Muhu lahing

Muhu lahing oli sõjaline kokkupõrge end Muhu linnuses kaitsnud saarlaste ja neid rünnanud riialaste väe vahel. Piiramise kuuendal päeval linnus vallutati. Muhu lahingut on peetud muistse vabadusvõitluse viimaseks lahinguks. Sündmust on kajastatud ...

Otepää lahing (1210)

Otepää piiramine oli 1210. aastal toimunud Otepää linnuse ja seal varjunud ugalaste piiramine Novgorodi ja Pihkva vürstide väe poolt. Novgorodi ja Pihkva valitsejate Mstislav Mstislavitši ja Vladimir Mstislavitši sõjakäik võis olla seotud nende t ...

Rosma linnus

Rosma linnus ehk Rosma liinamägi ehk Rosma linnamägi on neemiklinnuse tüüpi linnamägi Põlva maakonnas Põlva vallas Rosma küla Pragi talu maadel. Linnamäe asukoht on Ahja jõkke suubuva Orajõe kõrgel läänekaldal vana Põlva–Võru maantee idaküljel. L ...

Saaremaa lahing (1222)

Saaremaa lahing oli 1222. aastal toimunud Liivimaa ristisõja lahing Saaremaale linnuse rajanud ja seda kaitsnud Taani kuninga Valdemar II väe ja neid rünnanud saarlaste ja läänemaalaste väe vahel. Kiviheitemasinaid kasutanud piirajad jõudsid lõpu ...

Stensby leping

Stensby leping on 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel sõlmitud kokkulepe eesmärgiga lõpetada 1220. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud konflikt Taani ning ...

Taani sõjakäik Saaremaale

Taani sõjakäik Saaremaale oli 1206. aastal toimunud Taani sõjakäik Saaremaale, mida on mainitud Henriku Liivimaa kroonikas ja Taani annaalides. Saaremaad püsivalt ei allutatud ja taanlased lahkusid enne talve.

Virumaa piiskop

Virumaa piiskop oli 13. sajandil Põhja-Eestis Taani valdusse Virumaale Rooma-katoliku kiriku poolt nimetatud piiskopkonna pea.

Jüriöö ülestõus

Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu. Ülestõus puhkes 23. aprillil Taani kuningale kuuluval Harjumaal, kus kuninga vasallide poolt rõhutud eestlas ...

Liivimaa noorem riimkroonika

Liivimaa noorem riimkroonika on kroonika, mille pani 14. sajandi keskel kirja Bartholomäus Hoeneke. Kroonikat tuntakse ennekõike hilisemate ümberjutustuste kaudu, algtekstist on säilinud vaid mõned oletatavad fragmendid. Kroonika kirjeldab ajavah ...

Liivimaa-Pihkva sõda

Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.

Eynne schonne hysthorie

Eynne Schonne hysthorie van vunderlyken gescheffthen der heren tho lyfflanth myth den Rüssen unde tataren on alamsaksakeelne kirjutis, mis kajastab Vana-Liivimaa positsioonist selle suhteid Moskva suurvürstiriigiga 15. ja 16. sajandi vahetusel. T ...

Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481)

Liivimaa-Pihkva sõda oli relvakonflikt aastatel 1480–1481 ühelt poolt Vana-Liivimaa riikide ja teiselt poolt Pihkva vürstiriigi ning teda toetanud Moskva suurvürstiriigi vahel.

16. sajand Eestis

Eesti ala kuulus kuni 16. sajandini koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. Vana-Liivimaal olid tihedad seosed ka Saksa-Rooma riigiga: 1521. aastal said riigivürstideks keisri vasalli tiitel ka Tallinna ja Kuramaa piiskop ning 1526. aastal ka Liivi ...

Helme lahing

Helme lahing oli 24. novembril 1501 Liivimaa-Moskva sõjas toimunud relvakonflikt, mille võitsid Moskva suurvürsti väed. Venelaste ülekaal lahingus oli arvatavasti tuntav ning liivimaalaste poolt osalesid lahingus tõenäoliselt vaid Tartu piiskopi ...

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal. Läbirääkimisi juhatas paavsti legaat jesuiit Antonio Possevino. Jam-Zapolski vaherahu lõpetas Rzeczpospolita ja ...

Karksi lahing

Karksi lahing oli Rootsi-Poola sõja käigus 29. oktoobril 1600 toimunud lahing. Poola väed Jürgen von Fahrensbachi juhtimisel võitsid selles lahingus Carl Gyllenhielmi juhitud Rootsi vägesid. Pärnu vallutamise järel otsustas hertsog Karl rünnata V ...

Klaus Kurselli mäss

Klaus Kurselli mäss oli Tallinnas 1570. aastal Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal toimunud Rootsi asehalduri ja keskvõimu esindajate vastu korraldatud relvastatud vastuhakk, mille käigus mässajad Klaus Kurselli juhtimisel hõivasid Toompeal asuva ...

Koluvere lahing

Koluvere lahing toimus Liivi sõja ajal Koluvere linnuse all 23. jaanuaril 1573. Clas Åkesson Totti juhitud Rootsi väed lõid lahingus suuremaarvulist vürsti Ivan Mstislavski ja Qasimi Kasimovi khaani Sain-Bulati juhtimisel olnud Vene väge ja sundi ...

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583. aastal Narva jõe parempoolse lisajõe Pljussa suudme juures sõlmitud rahuleping, mis lõpetas ajutiselt sõjategevuse Moskva ja Rootsi vahel Liivi sõjas. Enne rah ...

Reformatsioon Liivimaal

Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel. Selle ajaline piiritlemine on äärmiselt keeruline, sest uus usk ei saavutanud domineerivat positsiooni mitte kohe, vaid alles a ...

17. sajand Eestis

17. sajand Eestis oli ajastu Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast. Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat mõju Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu areng ning Rootsi ja Rzeczpospolita vaheline konkurents Kesk ja Ida-Euroopa ...

Agenda Parva

"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teos. Raamat oli kirjutatud Liivimaa preestritele. Raamatus on katoliku liturgia juures vajalikke lauseid läti, eesti, poola j ...

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril 1629 sõlmitud vaherahu., mis lõpetas 1600 alanud Poola-Rootsi sõja. Vaherahu sõlmiti Prantsusmaa ja Inglismaa vahendusel Altmarki külas Ida-Preisimaal praegune Stary Targ Malbork ...

Brömsebro rahu

Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. Rahuläbirääkimised kestsid alates veebruari ...

Eestimaa konsistoorium

Eestimaa konsistoorium oli 17. sajandi keskpaigast 1919. aastani Eestimaal tegutsenud kirikuorgan. Eestimaa provintsiaalkonsistooriumi presidendiks oli Eestimaa maanõunik, ülejäänud liikmed olid praostid ja lihtpastorid, kõrgemaks kiriklikuks koh ...

Personaalraamat

Personaalraamat on majapidamiste või perekondade kaupa koostatud Eestis evangeelse luteri kiriku koguduse liikmete nimekiri. Kirikukoguduste personaalraamatud pärinevad valdavalt 18. ja 19. sajandist. Luteri koguduste personaalraamatud, mis üldis ...

Wolter von Plettenberg (staarost)

Wolter von Plettenberg oli 17. sajandi alguses Tartu staarost ja ökonoom. Plettenberg pärines Liivimaalt ja oli ordumeister Wolter von Plettenbergi kauge sugulane. Ta juhtis staarosti ja ökonoomina Poola-aegse Tartu kohtupidamist ja majanduselu. ...

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611. Seda on käsitletud ka 1600–1629 kestnud Rootsi-Poola sõja osana. Sõja tähtsamad lahingud toimusid Liivi- ja Eestimaa pinnal. 11 aastat väldanud kurnav ja verine sõja ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →