ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 207

Tarvastu ordulinnus

Tarvastu ordulinnus asub Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal. Vesilinnust, mis rajatud Tarvastu jõe parema kalda kõrgele künkale 14. sajandil, on peetud Viljandi komtuuride majanduslinnuseks, seda eelkõige Tarvastu ojale ...

Tilleoru Kantsimägi

Neemiklinnuse tüüpi linnuse õueala mõõtmed on 73x54 m, pindala on 3300 ruutmeetrit. Kultuurkihti leidub peamiselt vallipoolses küljes. Linnus on põhjast ja lõunast kaitstud jõeorgu suubuvate sügavate uhtorgudega, idast jõeoruga, läänest, st maapo ...

Toolse linnamägi

Toolse linnamägi asetseb Toolse jõgi idakaldal panganeemikul. Huvitav on see, et linnamäel on kaks eriaegset kaitsesüsteemi. Hilisem kaitsesüsteem kulgeb lääneküljele pöörduvast otsavallist. Selle valli kõrgus siseküljel on 6 m ja välisküljel 10 ...

Toolse ordulinnus

Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus, mille ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset. Kants pidi kaitsma sealset Toolse sadamat mereröövlite rüüsteretkede eest. T ...

Toompea Väike linnus

Toompea Väike-Ordukindlus oli kastelli tüüpi linnus Tallinnas Toompea kõrgendikul. Toompea Väikese kindluse rajas Mõõgavendade Ordu 1229. aastal Toompea paelava edelajärsakule ning alates 1238. aastast ehitasid taanlased kindluse kaitseehitisi ed ...

Truuta linnamägi

Truuta linnamägi on järsunõlvaline mägi Truuta küla Liinujärve kirdekaldal Otepää vallas Valga maakonnas. Linnamägi paikneb Vidrike–Kooraste teest umbes 700 m põhja pool ja Liinu-Kalda talust u 350 m lääneedelas.

Tsooru vasallilinnus

Tsooru vasallilinnus oli kindlustatud mõisamaja kunagises Tartu piiskopkonna alla kuulunud Tsooru rüütlimõisas, hilisema Võrumaa Rõuge kihelkonnas.

Tubrilinn

Tubrilinna linnust on peetud ka Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Maianpata ehk Maianpathe linnuseks. Eesti arheoloogide arvates ei ole piisavaid arheoloogilisi tõendeid, et Maianpata linnus Tubrilinnas asuda võis.

Tõrva linnamägi

Tõrva linnamägi ehk Tõrva Tantsumägi on muistne linnusepaik, mis asub Lõuna-Eestis Valga maakonnas Tõrva linna lõunaservas. Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse ka Tantsumäe nime all. Tõrva linnamägi arvatakse olevat 12.–13. sajandi Lõuna-Sak ...

Unipiha linnamägi

Unipiha linnamägi on üks väiksemaid linnamägesid Eestis. Linnamäe kõrgus on 13 m. Linnuse pindala 1000 ruutmeetrit. Õueala pikkus on 49 m ja laius 25 m. Vallide kõrgus on 1.5 m. Vallis on leitud märke vähemalt kolmest ehitusjärgust. Valli väliskü ...

Uue-Kastre piiskopilinnus

Uue-Kastre piiskopilinnus oli arvatavasti 14. sajandil ehitatud Tartu piiskopkonna linnus. See paiknes Emajõe vasakkaldal 12 km enne Emajõe suubumist Peipsi järve.

Vaabina vasallilinnus

Vaabina vasallilinnus oli Tartu piiskopkonna lõunaosas asunud kivist vasallilinnus, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi asub Võru maakonna Antsla valla Vaabina küla territooriumil. Keskaja lõpu poole, XVI sajandil kuulus see Tiesenhausenite aadli ...

Vahastu linnamägi

Vahastu linnamägi ehk Linnasemägi asub Rapla maakonnas Rapla vallas Vahastus, Kuimetsa ja Keavale suunduvate teede ristis. Linnamägi on valla kõrgeim mägi ja oli Alempoisi muinasmaakonnas kõige põhjapoolsem kindlustus. Muinaslinna ehitamise aeg p ...

Vana-Kastre piiskopilinnus

Linnust hakati ehitama Emajõe ja Luutsina jõe ristumiskohale 1242. aastal, kuid ürikuliselt on linnust esmamainitud alles 1343. aastal. Linnus toimis eelkõige kui teetõkkelinnuse ja tollipunktina. Võimalik, et pealinnuse kohal võis 13. ja 14. saj ...

Vana-Pärnu piiskopilinnus

Vana-Pärnu linnus oli Saare-Lääne piiskopi residents, mis asus Vana-Pärnu linnas Sauga jõe paremal kaldal. Linnus rajati 1251. aastal, kui Saare-Lääne piiskop Heinrich I otsustas ehitada Pärnu jõe suudme lähedale oma peakiriku ja muutis selle asu ...

Vao vasallilinnus

Vao vasallilinnus oli kunagise Vao mõisa kindlustatud peahoone. Tänapäeval asub linnus Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Vao külas. Tornlinnuse sees on Vao tornlinnus-muuseum.

Varangu linnus

Varangu linnus ehk Varangu Veskikants ka Veskikants asub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas, Varangu külast idas, Selja jõe idakaldal, jõekääru sopistuval neemikul, kus teda kaitseb ka ida poolt jõkke suubuv Pehku oja. Varangu linnus pärineb var ...

Varbola Jaanilinn

Varbola Jaanilinn oli Muinas-Eesti suurim linnus Rapla–Varbola tee ääres Põlli külas Märjamaa vallas Raplamaal. On arvatud, et Varbola linnus oli Jüriöö ülestõusu ajal üks kahest Harju ülestõusnute linnusest, kus end 1343. aasta sügisel kaitsti j ...

Vareste linnamägi

Linnamägi asub Võhandu jõe kõrgel idakaldal, järskude nõlvadega piklikul künkal. Seljaku põhjapoolne ots läbi lõigatud madala 5 m laiuse kraaviga. Vallikraav jätkub jõeorgu ulatuva laiema süvendina nõlval ka väljaspool seljakuala. Kraavi sisekülj ...

Vasknarva ordulinnus

Vasknarva ordulinnus oli linnus Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Vasknarva külas. Ordulinnus asus Peipsi järve kohal Narva jõe läänekaldal, Vtroja oja Narva jõkke suubumise vastas. Vasknarva linnus saksa keeles Neuschloss; alamsaksa Nyslot, Ni ...

Vastseliina piiskopilinnus

Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas Võru vallas Võru maakonnas, umbes 5 km kaugusel Vastseliina alevist. Tartu piiskopkonna piirikindlus rajati strateegiliselt tähtsasse kohta Piusa jõe kõrgel kaldal, kus Meeksi oja ...

Velise vasallilinnus

Velise vasallilinnus oli keskaegne linnus Vigala kihelkonnas Velisel. Linnus kuulus Saare-Lääne piiskopi vasallidele Uexküllidele. Velise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 14. sajandil. Linnus rajati Aravere oja ääres paiknevale kõrgendikule. Val ...

Vigala vasallilinnus

Linnus paikneb jõeneemikul, mida piirasid Enge jõgi ja Naravere oja. Neemik lõigati lõuna- ja idaküljel läbi vallikraaviga, millest läks üle sild. Paisutamissüsteemi abil sai vajadusel tõsta linnust ümbritsevate veekogude taset. Linnuse lõunaotsa ...

Viljandi muinaslinnus

Viljandi muinaslinnus on Henriku Liivimaa kroonikas kolm korda põhjalikult mainitud muinaseestlaste linnusekoht, mis asub tänapäeval Viljandi ordulinnuse kohal Viljandis Viljandi maakonnas.

Virtsu vasallilinnus

Virtsu vasallilinnus oli linnus Saare-Lääne piiskopkonnas Virtsus. Nüüdisajal jäävad linnuse varemed Lääneranna valda Pärnu maakonnas. Kantsi funktsiooniks oli kontrollida ning turvata mandri ja saare vahelist laevaliiklust.

Virussaare linnusease

Virussaare soosaare loodeosale jääv linnusease eraldub ovaalse alana, tõustes seal laugja astanguna kuni 1.5 m kõrgemale. Õueala pikkus on 65–70 m, laius ida-lääne suunas 25–30 m. Õueala pindala on 1300–1400 ruutmeetrit. Linnuseala põhjapoolel on ...

Vooremägi

Vooremägi on omaette seisv mäeküngas, mis ulatub Väikese Emajõe suudmeluhast 10–11 m kõrgemale. Seal asus mägilinnus, mille õueala on ovaalse kujuga. Õueala ulatus põhja-lõuna suunas 45 m ja ida-lääne suunas 34 m ning pindala 1200 m². Linnamäel t ...

Vooru linnamägi

Linnamägi asub Suislepa–Leebiku teest 200 m ida pool madalal võsaga kaetud alal. Linnus on ehitatud kirde–edelasuunalise moreenkünka keskosale. Ülejäänud seljandikust on ta ära lõigatud kahe otsavalli kuhjamisega. Õueala pindala on 4800 ruutmeetr ...

Võuküla linnus

Linnamägi asetseb Võhandu jõe kõrgel jõe läänekaldal neemikul. Lõuna pool liitub linnuseala muu kaldapealsega ja siit on tulnud seda valliga tugevamini kindlustada. Kolmnurkse põhiplaaniga linnusekoha 45 m pikkuse idakülje moodustab Ahja jõe enam ...

Vääna vasallilinnus

Vääna vasallilinnus oli linnus Harjumaal. Nüüdisajal jäävad linnuse varemed Vääna külla Harju maakonnas. Vääna vasallilinnus arvatakse olevat rajatud 1500. aasta paiku. Oletatakse, et Vääna linnus kuulus koos Harku, Lagedi, Keila, Kiiu ja teiste ...

Kiriku tänav (Narva)

Kiriku tänav on tänav Narvas Joaoru linnaosas. Algab 1. Mai tänavast läänes ja lõpeb Raudsilla tänavaga ristudes. Tänav on 275 m pikk. Aadressil Kiriku 8 asub Vene Föderatsiooni Peakonsulaat Narvas. Aadressil Kiriku 9 asub Narva Aleksandri Suurkirik.

Narva Jaani kirik

Narva Ristija Johannese kirik, eestipäraselt Narva Jaani kirik ehk Narva Rootsi Toomkirik oli kirik Narva vanalinnas. Kirik asus aadressil Viru tänav 18. Hoone hävis 1944. aasta märtsipommitamises.

Narva Peetri kirik

Narva Peetri kirik oli luterlik kirik Narvas Vestervalli ja Valge tänava nurgal, Fama bastioni lõunaküljel. Kiriku ehitamist alustati 23. juunil 1885. Projekti autor oli Peterburi insener Rudolf Bernhardt. Ehitamiseks kasutati bastioni müüridest ...

Narva Püha Antoniuse kirik

Narva Püha Antoniuse kirik oli katoliiklik kirik Narvas vanalinna lähedal aadressil Must tänav 9. Vajadus katoliikliku kiriku järele tekkis 19. sajandi teisel poolel, kui Narvasse saabus ligi tuhat kangrut Poolast Łódźi linnast. 1873. aastal said ...

Rüütli tänav (Narva)

Rüütli tänav on tänav Narva Vanalinnas. See algab Vestervalli tänavalt ja lõpeb Suure tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 210 m. Rüütli ja Suure tänava nurgal asub Raekoja plats. Aadressil Rüütli 6 asuva maja ees on säilinud osa keskaegsest ...

Suur tänav (Narva)

Suur tänav on tänav Narva Vanalinna linnaosas. Algab Koidula tänavalt, ristub Viru ja Heinaturu tänavaga ning lõpeb Kraavi tänavaga ristudes. Piirab idast Raekoja platsi. Tänava pikkus on umbes 430 m. Suur tänav on Narva üks vanimatest tänavatest ...

Viru tänav (Narva)

Viru tänav on tänav Narva vanalinnas. Algab Vestervalli tänavalt, ristub Suure tänavaga ning lõpeb Koidula tänavaga ristudes. Tänava pikkus on umbes 310 m. Oletatavasti sai tänav oma nime linnamüüris paikneva Viru värava järgi, milleni tänav viis.

Tallinna vanalinn

Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest ...

Hirvepark

Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all. Ta piirneb idas Toompea tänavaga, lõunas Wismari tänavaga, läänes Toompuiestee ja selle äärse hoonestusega ning põhjas Lindamäe ja Falgi teega. Pargi pindala on tänapäeval 3.6 h ...

Hopneri maja

Hopneri maja on aadressil Raekoja plats 18 / Vanaturu kael 3 asuv hoone Tallinnas. See on kauni arhitektuuri ja suure ajaloolise väärtusega hoonekompleks, millesse kuulub viiluga peahoone Vanaturu kael 3, kumera küljega kõrvalhoone Raekoja platsi ...

Hotell St. Olav

Tänapäevase Lai 5 hoone kohal asetses kunagi kaks hoonet. Esimene elamu rajati 1437. aastal linnavalitseja Gosshalk Borsteli loal. Maja sisehoovi ehitati 16. sajandi algul kaks aita, mis 17. sajandi algul muudeti ühtseks hooneks. Teateid lõuna su ...

Jegorovi maja

Jegorovi maja on maja Tallinna vanalinnas aadressil Raekoja plats 8 / Mündi tänav 3 / Pikk tänav 12/ Kinga tänav 6. Kaupmees Ivan Jegorov ostis 1918. aastal maa ja valduse Karl-Eberhardt Riesenkampffilt. Hoone Raekoja platsi ja Kinga tänava nurga ...

Kelchi pärn

Kelchi pärn on Tallinnas Niguliste kiriku lähedal kasvav läänepärn. Kelchi pärn on ligikaudu 350 aasta vana ja ühtlasi teadaolevalt Tallinna vanim puu. Legendi järgi maeti selle alla 1710. aastal surnud Christian Kelch. Ühes 1938. aastal ilmunud ...

Kolm Õde

Kolm Õde on 15. sajandil rajatud ja 19. sajandil ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 71/ Tolli tänav 2. Esimesed andmed majadest praeguse Kolme Õe asukohal pärinevad 1362. aastast. 19. sajandil ja 20. sajandil kuulusid hooned Kochide k ...

Kõrge Rondeel

Kõrge Rondeel oli 16. sajandil, aastatel 1532–1535 Liivi sõja eel Tallinna linnamüüri edelanurga ja Kiek in de Köki torni kaitseks ehitatud kindlustis. Rondeeli kuju ega täpseid mõõte pole teada, arvatavasti oli see poolümara põhiplaaniga kivitor ...

Ladina kvartal (Tallinn)

Ladina kvartal on piirkond Tallinna vanalinnas. Ladina kvartal asub Katariina ja Bremeni käigu ning Vene ja Müürivahe tänava vahelisel alal ja sellest peaaegu poole võtavad enda alla endised dominiiklaste kloostri valdused. See kvartal on olnud a ...

Lai 36

Lai 36 on Tallinnas Laial tänaval asuv hoone, mida loetakse Eesti tööstusliku pagaritööstuse hälliks. Selles majas on elanud ka kunstnik ja kultuuritegelane Boris Lukats. 2007. aasta renoveerimistööde käigus leiti ilmselt Lukatsi poolt maja seina ...

Lossi plats

Lossi plats on väljak Toompeal Tallinna vanalinnas. Plats asub Toompea lossi ees, mis on väljaku lähtepunktiks.

Maiasmoka kohvik

Maiasmoka kohvik on Eesti vanim praeguseni töötav kohvik. See tegutseb Tallinnas aadressil Pikk tänav 16 / Pühavaimu tänav 1 alates 1864. aastast. Maiasmoka kohviku biidermeier-interjöör on säilinud muutumatuna ligi sajandi vältel. Kohvik pakub p ...

Mustpeade maja

Mustpeade maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Selle aadress on Pikk tänav 26. Mustpeade maja asub Pika tänava ja Pühavaimu tänava vahelisel kõrgendikul ja on loodusliku asendi tõttu mitmetasandiline, Pika tänava p ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →