ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 208

Oleviste kirik

Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas aadressil Lai tänav 50. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas O ...

Patkuli trepp

Patkuli trepp on trepp Tallinna kesklinnas, Toompea kõrgendiku põhjapoolsel küljel. Trepp ühendab all-linna Toompeaga Balti jaama poolsest küljest. Patkuli trepp algab Nunne tänava kõrval Snelli tiiki ümbritseva Toompargi Toompea põhjaküljelt nin ...

Paul Kerese Malemaja

Paiga ajalugu saab jälgida 7. maist 1362, mil seda linna dokumentides esimest korda mainitakse: "Johann Herbe loovutab oma kinnistu. Harpele ja selle naisele." Ent veel ei ole teada, kas seal asus toona mingi ehitis või oli krunt tühi. Ka teine t ...

Pikk Hermann

Pikk Hermann on Tallinnas Toompeal asuva Toompea linnuse edelatorn. See asub Eesti vabariigi Riigikogu hoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul mitte varem kui kell 7.00 ning langetatakse igal pä ...

Püha Katariina klooster

Püha Katariina klooster oli Tallinnas 1246. aastal dominiiklaste ordu poolt vanalinna all-linna idaosas asutatud ja ehitatud klooster, mis oli pühendatud Aleksandria Katariinale. Tallinna dominiiklaste kloostri ametlik ja ühtlasi vanim nimetus ol ...

Püha Miikaeli Kool

Püha Miikaeli Kool on Tallinna vanalinnas, Vene tänav 31 asuv 2013. a loodud kristlik erakool. Kool toetub õppes ja kasvatuses pedagoogilisele kontseptsioonile, mis lähtub katoliku kiriku õpetusest.

Raekoja plats (Tallinn)

Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub Tallinna raekoda. Raekoja plats on Tallinna vana keskpunkt, kus liituvad paljud tänavad. Plats, mis on ääristatud ilusate keskaegsete ehitistega, on läbi aegade olnud seltskonnaelu kesk ...

Roheline turg

Roheline turg on 1893. aastal rajatud kaitsealune park Tallinna kesklinnas, Pika ja Olevimäe tänava vahel. Rohelise turu piir kulgeb Pika tänava ja Olevimäe tänava ristumiskohast mööda Pika tänava pargipoolset teemaad kirdesse kuni ristumiseni Pi ...

Roseni palee

Roseni palee on hoone Tallinna vanalinnas aadressil Pikk tänav 28. Hoones tegutseb tänapäeval Rootsi Suursaatkond. Hoone on arvele võetud kultuurimälestisena nr 3041. Pikk tänav 28 hoone on üks linna hiilgavamaid aadlipaleesid, mis ehitati Tallin ...

Stenbocki maja

Stenbocki maja on klassitsistlik hoone Tallinnas Toompea põhjaserval, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Hoone püstitati aastail 1783–1792 ja 1997. aastal võeti see arvele ehitismälestisena. Esimene Eesti valitsuse istung peeti ...

Suurgildi hoone

Suurgildi hoone on Tallinna vanalinnas asuv ehitis, kus tegutses keskajal kaupmehi ühendav Tallinna Suurgild. Praegu on see üks hoonetest, kus asub Eesti Ajaloomuuseum.

Taani kuninga aed

Taani Kuninga aed on haljasala Tallinna vanalinnas Rüütli tänavast läänes. Neitsitornis töötanud kunstnikele Paul ja Kristjan Rauale on Taani kuninga aeda paigutatud kivist mälestustahvel.

Tallinna all-linn

All-linn on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum, osa Tallinna vanalinnast. See piirneb Tallinna linnamüüriga. All-linna nimetus tuleb kõrvutamisest Toompeaga, mis kõrgub all-linna kohal.

Tallinna hobuveski

Tallinna Hobuveski on Tallinna vanalinnas Renteni torni ja Oleviste kiriku juures Laboratooriumi ja Laia tänava ühinemiskohal, aadressil Lai tänav 47 asuv ümara põhiplaaniga paekivist hoone, mis ehitati asuv 14. sajandil. Tallinna Hobuveski on ku ...

Tallinna Issanda Muutmise peakirik

Tallinna Issanda Muutmise peakirik on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14. Issanda Muutmise peakirik on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku peakirik. Tänapäeval kasutab kirikut Tallinna Issanda Muutmise Peakiriku kogudus.

Tallinna Kirjanike Maja

Tallinna Kirjanike Maja on Tallinna vanalinnas aadressil Harju 1 asuv hoone. Seda kasutab Eesti Kirjanike Liit. August ja Heili Volbergi koostöös projekteeritud Kirjanike Maja ehitati Harju tänava pommitatud alale. 1963. aastal valminud hoone puh ...

Tallinna Linnateater

Pikemalt artiklis Tallinna Linnateatri maja Teatri lõi 1965. aastal eesti lavastaja Voldemar Panso, moodustades tugeva näitetrupi, mis koosnes nii äsja teatrikooli lõpetanud noortest kui ka juba tuntud lavastaaridest. Uus teater sai nimeks Eesti ...

Tallinna Nikolai kirik

Kirik ehitati aastatel 1822–1827 varem samal kohal olnud vene kaupmeeste kiriku kohale Peterburi arhitekti Luigi Rusca 1762–1822 1807. aastal valminud projekti järgi ning on Tallinna vanim kuppelehitis. Kiriku algselt klassitsistlikud interjöörid ...

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik, ka Tallinna Pühavaimu kirik, on kirik Tallinnas aadressil Pühavaimu tänav 4. Kirikut kasutab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Tallinna Püha Vaimu kogudus ja kord kuus EELK Usuteaduse Instituut. Püha Vaimu kirik on Tall ...

Tallinna püssirohuait

Tallinna püssirohuait on püssirohuait, mis asub Tallinnas aadressil Uus tänav 37. Hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks. Hoone ehitati tõenäoliselt aastatel 1747–1749. Hoone oli vanuselt teine spetsiaalne püssirohuait Tallinnas. Ühekorruselise ...

Tallinna Rootsi-Mihkli kirik

Pikemalt artiklis Rootsi-Mihkli kogudus Eestimaa kubermangu kuulumise ajal Rootsi Kuningriigi koosseisu kasutasid Tallinnas asuvad Rootsi sõjaväeosad garnisonikirikuna Suur-Kloostri tänaval asunud Püha Miikaeli kloostrikirikut. Pärast Venemaa tsa ...

Tallinna toomkirik

Tallinna toomkirik on pühakoda Tallinnas. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Tallinna toomkirik ehk Domus Mariana on pühitsetud neitsi Maarjale, nagu ka Saks ...

Tallinna vaekoda

Tallinna vaekoda oli Tallinnas 16. sajandil rajatud vaekoda, mis asus aadressil Raekoja plats 9. 1554–1555. aastal Raekoja platsi loodenurka ehitatud vaekoda oli varaseim renessanssehitis Tallinna all-linnas. Hoonet nimetati algselt suureks ehk u ...

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on Tallinna vanalinna kaitseks moodustatud muinsuskaitseala. Muinsuskaitseala põhimääruse järgi koosneb see "ajaloolisest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist koos hoone ...

Teenri tänav

Teenri tänav oli tänav Tallinna vanalinnas Raekoja platsi juures. 1554.–1555. aastal ehitati Raekoja platsi loodenurka Tallinna vaekoda ja vaekoja hoone taha Kinga tänava ja Mündi tänava vahele tekkis kitsas Teenri tänav. 1918. aastal omandas rii ...

The Royal Vio

The Royal Vio oli kino Tallinnas, aadressil Viru tänav 10. Kino rajati 1910. või 1911. aastal. Kino omanikuks oli Salomon Fallstein. 1914. aasta veebruaris esilinastus kinos The Royal Vio üks esimesi Eesti mängufilme "Karujaht Pärnumaal". 1930. a ...

Tornide väljak

Tornide väljak on haljasala Tallinna vanalinnas. Tornide väljak piirneb Suurtüki tänava, Rannamäe tee, Nunne tänava, Suur-Kloostri tänava ning Tallinna linnamüüriga, milles asusid keskaegsed vahi- ja kaitsetornid, mis osaliselt on säilinud tänapä ...

Vanalinna asum

Vanalinn on asum Tallinnas Kesklinna linnaosas. Asum piirneb Kelmiküla, Kalamaja, Sadama, Südalinna, Tõnismäe ja Kassisaba asumiga. Vanalinna asumi pindala on 1.1 km 2. Vanalinna asum moodustub kolmest suurest territooriumist. Asumi lääne osas as ...

Vanalinna Hariduskolleegium

Vanalinna Hariduskolleegium on 1992. aastal asutatud munitsipaalne üldhariduskool ja kultuuriasutus Tallinnas. Kool märgib enda peamiseks eesmärgiks kultuuri ja hariduse integreerimist ning üldhariduse andmist süvendatud ajalootunnetuse ja süvend ...

Vene 22

Tallinna vanalinnas Vene tänaval, kus praegu asub Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumimaja, on alates 13. sajandist asunud erinevad hooned. Koolitarkust on seal aga jagatud oluliselt kauem kui VHK üldse eksisteerinud on.

Väikese Rannavärava bastion

Väikese Rannavärava bastion oli 1647. aastal ehitatud Tallinna muldkindlustusvööndi täiendamiseks ehitatud kaitserajatis, mis asus Väikesest Rannaväravast paremal pool.

Elsebe van dem Leuenwolde

Elsebe van dem Leuenwolde oli Tartu naistsistertslaste teine nimeliselt teadaolev ja viimane abtiss 1557. aastal. Peeterpaulipäeval, 29. juunil 1557 Tartus tho Darpthe vp Petry vnde Pauly im Jar Dusenth vyff hundert Seuen vnde vefftych andis ta J ...

Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelse ...

Est- und livländische Brieflade

Est- und livländische Brieflade on neljaosaline Eestimaa ja Liivimaa ajalooallikate väljaanne. Osad: II osa II köide, 1864, Rootsi aeg 1650–1697 I ja II osa ; need sisaldavad mitmekeelsete maaomandussuhete ja genealoogia ürikute saksakeelseid tõl ...

Tasuja

Bornhöhe kirjutas "Tasuja" põhiosa 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abiõpetajana töötades, sealt võib pärineda ka mõisapreili Emilia von Raupeni tegelaskuju prototüüp – koolijuhataja tütar Emilie Rosalie Beermann. Teose lõpetas Bornhöhe ju ...

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eral ...

Armuõigus

Armuõigus ehk arm oli Vana-Liivimaal privileeg, mille aadel sai anda vasallile läänivalduste pärimisõiguse kohta. Pärast 1397. aastat laienes armuõigus peale otsese meessoost läänijärglaste ka naissoost järglastele ja külgsugulastele.

Joachim Burwitz

Joachim Burwitz oli Liivimaa päritolu Rootsi diplomaat. Burwitz oli alates 1541. aastast Gustav I Saksa kantselei sekretär, enne seda pole tast kuigipalju teada. Tema Liivimaa päritolu on äärmiselt tõenäoline seetõttu, et tema vend Hans oli Tartu ...

Durbe lahing

Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal. Saksa ja Liivi ordu vägi koos Eestimaa vasallide väesalga ning eestlaste, kurelaste jt. abivägedega kokku umbes 3000 meest, neist 200 rüüt ...

Hermann Helewegh

Hermann Helewegh oli Riia raehärra ja kroonikakirjutaja. Kirjutas "Riia peapiiskopkonna punase raamatu", mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 15. sajandil.

Hirsnik

Hirsnik oli talupojast kohaliku kohtu liige keskaegsel Liivimaal. Hirsnik määrati kas mõisniku või talupoegade kogukonna poolt kohaliku kohtu, tavaliselt adrakohtu liikmeks, kelle ülesandeks oli kohalike tülide lahendamine. Enamasti olid nad tava ...

Härgmäe ordulinnus

Härgmäe ordulinnus oli Liivimaa ordule kuulunud linnus, mis asub Lätis Valka piirkonnas Härgmäe külas, 5.5 km kaugusel Pedeli jõe ülemjooksul asuvast Eesti piirist. Linnus asetseb väikesel künkal Härgmäe oja paremal kaldal. Härgmäe oja suubub Rik ...

Kirchholmi leping

Kirchholmi leping oli 1452. aastal Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vahel sõlmitud leping, millega nad said kaksikvõimu Riia linna üle. See leping kehtis väikeste vaheaegadega kuni Liivi sõjani.

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil. Kuramaa piiskopiamet loodi esimest korda 1230. aastatel, kui Liivi ordul õnnestus Kuramaa ajutiselt allutada. Kuid 1240. ja 1250. aastatest on teated piiskop ...

Kuramaa piiskoppide loend

Kuramaa piiskopid Kuramaa piiskopkonnas olid: Jakob OT enne 1360 – 1371? Johann I 1328–1331/1332 Otto OT 1371–1398? Gottschalk Schutte OT 1405–1424 Ludolf OT 1354–1359? Paul OT 1322–1330/1332? Johann II OT 1332–1353 Asetäitja: Balduin Alnast 1232 ...

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev oli Vana-Liivimaa maaisandate ja nende seisuste nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim. Liivimaa maapäev eksisteeris 15. sajandi algusest kuni Liivi sõjani. Maapäevad toimusid tihti kas Valgas ...

Liivimaa õiguspeegel

Liivimaa õiguspeegel oli Vana-Liivimaa kõige olulisem maaõiguse väljaanne. Väljaanne oli kirjutatud keskalamsaksa keeles. Väljaanne koostati ajavahemikus 1322–1337 Saare-Lääne piiskopkonnale. Hiljem, kui see väljaanne pandi töödelduna kokku vanem ...

Maiskondade konflikt

Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinima ...

Nabe vasallilinnus

Nabe vasallilinnus on endine Riia peapiiskopi vasallidele kuulunud väikelinnus, mis oli Lemsalu piiskopiresidentsi abilinnus ja mis asub Lade järve edelakalda lähedal Vitrupe jõe lõunakaldal Limbaži piirkonnas Limbažist umbes 10 km lõunaedelas.

Neuermühleni lahing

Neuermühleni lahing oli 1491. aastal Liivi ordu ja Riia linna vahelise sõja lõpetanud relvakonflikt, mille võitsid ordu väed. Liivi ordu ja Riia konflikt oli alanud juba 1484. aastal, mil Riia raad lasi Riia ordulinnuse maha kiskuda ja ajas ordua ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →