ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 225

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond

VELK Saaremaa konsistooriumiringkond oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piirkondlik koguduste haldusorgan Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus, Saaremaal. Konsistooriumiringkonnad moodustati Venemaa keisririigis, vastavalt 1832. aasta ...

Võrumaa

Võrumaa oli ajalooline maakond Eestis. Ajalooline Võrumaa hõlmab praeguste Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakondade alasid. Lisaks võrukeste maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identitee ...

Petseri Peetri kirik

Petseri Peetri kirik on luteri kirik Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal Pihkva oblastis Petseris. Kirik ehitati aastatel 1923–1926 arhitekt Anatoli Podtšekajevi projekti järgi. Nurgakivi pandi 11. novembril 1921 ja pühitseti 19. s ...

Petseri Peetri kogudus

EELK Petseri Peetri kogudus on luterlik kogudus Petseris. Kogudus kuulub Võru praostkonda. Koguduse hooldajaõpetaja on Andres Mäevere. Juhatuse esimees on Roman Grušin. Jumalateenistus pühapäeviti kell 15.00 Eesti aja järgi Petseri Peetri kirikus.

Petseri raudteejaam

1889. aastal valmis Venemaa keisririigis Pihkva–Riia raudtee, mis ühendas Venemaa sisekubermangud Balti kubermangudes asunud sadamatega. Tegemist oli Venemaa keisririigile kuuluva raudteega. 1907. aastal moodustati Balti ja Pihkva–Riia raudtee ni ...

Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkond oli Rooma-katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi Vana-Liivimaa konföderatsiooni kuulunud ilmalik riik Eestis, mille territoorium hõlmas Läänemaad ja Saaremaad. Piiskopkond kuulus 1255. aastal moodustatud Riia kirikuprovint ...

Keskvere mõis

Esimesed teated Keskveres paiknevast majandusüksusest pärinevad 15. sajandist, kui Keskveret mainitakse Haapsalu toomkiriku lauamõisana. Mõis on rajatud noorema rauaaja asula tuumikusse, mille läheduses paiknevad ka noorema ja varase rauaaja kivi ...

Maasilinna laev

Maasilinna laev on Maasi külast Saaremaa vallast leitud üks Eesti vanimaid laevavrakke. Laev ehitati arvatavasti ühemastilisena ja ilma tekita umbes 1550. aasta paiku Saaremaal. Laevavraki leidsid 1985. aastal Maasilinna ordulinnuse välisreidi ve ...

Koolina nulk

Koolina nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast. Koolina nulga külad: Palo, Treiali, Jõksi, Puista, Ulaskova, Tsirgu, Lepä, Serga, Tepija, Meremäe, Hilläkeste, Palandõ, Ostrova, Tobrova, Uusvada, Tsergondõ, Vinski, Kitsõ, Poksa, Keerba, Kuks ...

Luhamaa nulk

Luhamaa nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast. Luhamaa nulgas on järgmised külad: Labandõ, Tserebi, Mokra, Põrstõ, Saagri, Tiilige, Leimani, Napi, Hindsa, Määsi, Koorla, Lütä, Pruntova, Tiastõ, Tsilli ja Läädinka küla. 2011. aasta rahvaloe ...

Mokornulk

Mokornulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast. Mokornulk piirneb põhjas Piusa jõe, idas Obinitsa oja ja läänes Korsapalo rabaga. Mokornulga koosseisu on arvatud 19 küla, mis asuvad tänapäeval Eestis, Võru maakonna Setomaa valla territooriumil ...

Raakva nulk

Raakva nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast. Raakva nulk piirneb lõunas Piusa jõe ja läänes Piirojaga. Viimane on olnud ajalooline piir Setumaa ja Vana-Võrumaa vahel. Üldiselt tasase maaga Raakva nulk on künklikum lõuna- ja lääneosas. Raa ...

Tsätski nulk

Tsätski nulk on üks kaheteistkümnest Setumaa nulgast. Tsätski nulk piirneb põhjas Värska ja Kulje lahega ning lõunas Piusa jõega. Nulgale on iseloomulik tasane ja liivane pinnas, mille iseloomustav näide on Lutepää liivik. Tsätski nulk on pindala ...

Tallinna piiskopkond

Tallinna piiskopkond oli piiskopkond Taani Eestimaal aastatel 1219–1346 ja Liivi ordu aladel aastatel 1346–1561. Piiskopkonna asutasid Taani kuningas Valdemar II ja Lundi peapiiskop Andreas Sunesen 1219. aastal pärast Tallinna vallutamist. Esialg ...

Abja vald

Abja vald oli vald Viljandi maakonnas, mis piirnes lõunas Läti Vabariigiga ja läänes Pärnu maakonnaga. Keset valda asus enklaavina Mõisaküla linn. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus see Mõisaküla linna ning Karksi ja Halliste vallaga uueks M ...

Aegviidu

Aegviidu on alev Harju maakonnas Anija vallas. 1993–2017 oli Aegviidu alevvald ehk kohaliku omavalitsuse üksus. Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aasta sügisel liitus Aegviidu Anija vallaga. Aegviidu piirneb lõunas Lääne-Viru maakonn ...

Ahja vald

Ahja vald oli vald Põlvamaal, piirnes põhjas Tartu maakonnaga. Valla eelkäija oli Ahja külanõukogu, mis reorganiseeriti vallaks 19. detsembril 1991. Nõukogudeajal tegutses seal ka Ahja kolhoos. Ajalooliselt kuulus vald Võnnu kihelkonda. Ahja vall ...

Alajõe vald

Alajõe vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas. Vald liideti Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal naabervaldadega Alutaguse vallaks. Vald ulatus piki Peipsi põhjarannikut Uuskülast Narva jõe lähteni. Suur osa valla elanikest ol ...

Alatskivi vald

Alatskivi vald moodustati 1991. aasta 16. mail. Eesti omavalitsuste haldusreformiga moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, Peipsiääre valla ning Vara valla ühinemisel uus haldusüksus – Tartu maakonda kuuluv Peipsiäär ...

Albu vald

Albu vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. Albu viimane vallavanem oli Kalju Kertsmik. 2017. aastal ühines Albu vald mitme Järva maakonna naabervallaga, millega koos moodustati Järva vald.

Ambla vald

Ambla vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. Ambla vald asus Järvamaa põhjaosas, piirnedes Lääne-Virumaa Tapa ja Tamsalu vallaga. Järvamaa valdadest piirnes Albu ja Järva-Jaani vallaga. Ambla vald paiknes Pandivere kõrgustiku l ...

Anija vald (2002)

Anija vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas. Valla pindala oli 517 km² ning see kuulus pindalalt suurimate kohalike omavalitsusüksuste sekka. Anija valda ümbritsesid Kose, Raasiku, Jõelähtme, Kõue, Aegviidu ja Kuusalu ...

Antsla vald (1999)

Antsla vald oli vald Võru maakonnas. 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus ühinesid Antsla vald ja Urvaste vald uueks Antsla vallaks. Antsla vallavanem on Avo Kirsbaum. Varem on vallavanem olnud Merike Prätz.

Audru vald

Audru vald oli vald Pärnu maakonnas. 2017. aastal sai Eesti omavalitsuste haldusreformiga osaks Pärnu linna omavalitsusest. Audru valla naabriteks olid läänes Tõstamaa vald, põhjas Koonga vald ning idas Sauga vald ja Pärnu linn. Vallas tegutseb A ...

Avinurme vald

Adraku, Alekere, Kaevussaare, Kiissa, Kõrve, Kõrvemetsa, Kõveriku, Laekannu, Lepiksaare, Maetsma, Paadenurme, Sälliksaare, Tammessaare, Ulvi, Vadi, Änniksaare

Emmaste vald

Emmaste vald asus Hiiu maakonna lõunaosas. Vallas elas 2011. aasta lõpu seisuga 1102 inimest, neist 1089 olid eestlased. Emmaste viimane vallavanem aastatel 2013–2017 oli Tiit Paulus.

Haanja vald

Haanja vallas oli 92 küla: Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Holdi, Horoski, Hulaku, Hurda, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, ...

Haaslava vald

Haaslava vald oli vald Tartu maakonna lõunaosas. 2016. aastal sõlmisid Haaslava, Mäksa ja Võnnu vald ühinemislepingu. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende kolme valla ning Meeksi valla Järvselja ja Rõka küla ühinem ...

Halinga vald

Halinga vald oli vald Eesti edelaosas Pärnu maakonna põhjaosas. Vald liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus naabervaldadega Põhja-Pärnumaa vallaks. Halinga valla naabervaldadeks olid põhjas Vigala ja Märjamaa vald, idas Vänd ...

Haljala vald (1991)

Aaspere – Aasu – Aaviku – Auküla – Essu – Idavere – Kandle – Kavastu – Kisuvere – Kõldu – Kärmu – Lihulõpe – Liiguste – Pehka – Põdruse – Sauste – Tatruse – Vanamõisa – Varangu – Võle

Hanila vald

Hanila vald oli kohaliku omavalitsuse üksus Lääne maakonnas, mis liitus 2017. aastal Pärnu maakonna Lääneranna vallaga. Hanila vallast on ligikaudu 30% hõlmavad looduskaitsealad. Valla asend muutis selle tähtsaks ühenduslüliks Mandri-Eesti ja saa ...

Helme vald

Helme vald oli vald Lõuna-Eestis Valga maakonnas. 21. oktoobril 2017 moodustati Helme valla, Tõrva linna, Põdrala valla, Hummuli valla ja Puka valla Soontaga küla ühinemisel uus omavalitsus nimega Tõrva vald. Helme vald piirnes lõunas Lätiga, ida ...

Häädemeeste vald (1990)

Häädemeeste vald oli vald Pärnu maakonna lõunaosas, Liivi lahe kaldal. Häädemeeste valla naabriteks on põhjas Tahkuranna vald, idas Saarde ja Surju vald ning lõunas Läti. Häädemeeste ja Tahkuranna valla piiril asub Tolkuse raba.

Iisaku vald

Iisaku vald oli vald Ida-Viru maakonna lõunaosas. Iisaku valla keskus oli Iisaku alevik. Vald liideti Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal naabervaldadega Alutaguse vallaks. Iisaku vallavanem oli Raivo Raap.

Illuka vald

Illuka vallas oli 19 küla: Agusalu, Edivere, Illuka, Jaama, Kaatermu, Kaidma, Kamarna, Karoli, Kuremäe, Kivinõmme, Konsu, Kuningaküla, Kurtna, Ohakvere, Ongassaare, Permisküla, Puhatu, Rausvere, Vasavere.

Imavere vald

Imavere vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. 2017. aastal liideti Imavere vald naabervaldadega Järva maakonnast, mille käigus moodustati uus omavalitsusüksus – Järva vald. Imavere vallavanem oli aastatel 1991–2017 Jüri Ellram.

Juuru vald

Juuru vald oli vald Raplamaa maakonnas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas 1511 inimest. Neist 1464 olid eestlased, 33 venelased ja 15 teistest rahvustest. Juuru vallavanem oli Margus Jaanson.

Jõgeva vald (1991)

Jõgeva vald oli omavalitsusüksus Jõgeva maakonnas. Vald paiknes ümber Jõgeva linna, maakonna põhja- ja keskosas. Vallavalitsus asus Jõgeval. Jõgeva vald oli üks suuremaid Eesti maavaldasid pindalaga 458 km², millest umbes 32% moodustas haritav ma ...

Järva-Jaani vald

Järva-Jaani vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. Järva-Jaani viimane vallavanem oli Arto Saar. 2017. aastal ühines Järva-Jaani vald naabervaldadega Järva maakonnast, moodustades Järva valla.

Järvakandi

Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas. Järvakandi oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus Kehtna vallaga. Järvakandis toimub alates 2005. aastast muusikafestival Rabarock. Järvakandi vallavan ...

Kaarma vald

Kaarma vald oli vald Saare maakonnas. Valla pindala oli 400 km², maismaapiiri pikkus oli 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Kaarma viimane vallavanem oli Andres Tinno.

Kaiu vald

Kaiu vald oli vald Rapla maakonnas. 2017. aasta omavalitsuse haldusreformi käigus liideti Kaiu vald veel koos kolme vallaga uueks Rapla vallaks. Vald asus Tallinnast umbes 60 km ja Raplast 25 km kaugusel. Vallas olid Kaiu Põhikool, Kuimetsa Algko ...

Kambja vald (1991)

Kambja vald oli vald Tartu maakonna lõunaservas. Kambja naabervallad olid Haaslava, Ülenurme ja Nõo Tartumaalt, Palupera Valgamaalt ning Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste Põlvamaalt. Vald hõlmas 6.3% Tartu maakonnast. Valda läbis Tallinna–Tart ...

Kanepi vald (1991)

Kanepi vald moodustati 1991. aasta 19. detsembril. 2016. aastal sõlmisid Valgjärve, Kõlleste ja Kanepi vald ühinemislepingu. 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustus nende kolme valla ühinemisel uus omavalitsusüksus – Kanepi ...

Kareda vald

Kareda vald oli kohalik omavalitsusüksus Eestis Järva maakonnas. 2017. aastal ühines Kareda vald naabervaldadega Järva maakonnast moodustades Järva valla. Valla halduskeskus oli Peetri. Kareda viimane vallavanem oli Kulno Klein.

Karksi vald

Karksi vald oli vald Viljandi maakonnas. 2017. aasta haldusreformi käigus liitus see Mõisaküla linna ning Abja ja Halliste vallaga uueks Mulgi vallaks. Karksi vald moodustati 14. oktoobril 1997, kui senine Polli vald nimetati Vabariigi Valitsuse ...

Karula vald

Karula vald oli vald Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas. 2017. aasta omavalitsuste haldusreformi käigus liideti Karula vald koos nelja teise omavalitsusega Valga vallaks. Läänes oli vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa ...

Kasepää vald

Kasepää vald oli kohalik omavalitsusüksus Jõgeva maakonna idaosas Peipsi rannikul. Vald liideti 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus moodustatud Mustvee vallaga. Vald piirnes idas Peipsi järvega, lõunas Pala vallaga, läänes Saare ...

Kehtna vald (1991)

Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas. Valla ulatus põhjast lõunasse oli ligi 40 km ja idast läände ligi 15 km. Valla pindala oli 507.3 km². Kehtna valla sees asus Järvakandi alevvald. Valda ümbritsesid Rapla, Juuru, Kaiu, Vändra, Märjama ...

Keila vald

Keila vald oli omavalitsusüksus Harjumaal. Vald paiknes Lääne-Harjumaal Soome lahe kaldal, piirnes läänes Padise valla ja Paldiski linnaga, idas Harku valla, Keila linna ja Saue vallaga, kagus Kernu valla ja lõunas Vasalemma vallaga. Vald hõlmas ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →