ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 233

Taagepera mõisa kalmistu

Taagepera mõisa kalmistu on kalmistu Helme kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Taagepera külas Tõrva vallas Valga maakonnas. Kalmistu jääb Taagepera mõisa südamest linnulennult umbes 600 m kaugusele põhjakirdesse ehk kalmist ...

Taali mõisa kalmistu

Taali mõisa kalmistu on kalmistu Tori kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Taali külas Tori vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele edelasse.

Tarvastu mõisa kalmistu

Tarvastu mõisa kalmistu on kalmistu Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Sooviku külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Kalmistu jääb Tarvastu mõisa südamest linnulennult 700 m kaugusele idakirdesse. Kalmistu raja ...

Tihemetsa mõisa kalmistu

Kalmistu jääb kunagisest mõisa südamest linnulennult umbes 900 meetri kaugusele lõunaedelasse. See on praegu jäetud maha ja rüüstatud, kuid säilinud on mõned hauatähise osad ning mõlema värava postid.

Triigi mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Triigi mõisa tollased omanikud Pollid arvatavasti 1860. aastal, kui 2. augustil vkj 1860 suri Amalie von Poll. Kalmistule maetute arv ei ole teada; võimalik, et siia ongi maetud ainult üks lahkunu.

Tumala mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid arvatavasti 1833. aasta paiku Tumala mõisa tollased omanikud Stackelbergid, sest siis toimus seal esimene matus. Sinna on üldse maetud umbes 15 lahkunut.

Tõstamaa mõisa kalmistu

Tõstamaa mõisa kalmistu on kalmistu Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tõstamaa alevikus Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Tõstamaa mõisa südamest linnulennult umbes 300 meetri kaugusele põhjakirdesse. Kalmi ...

Udriku mõisa kalmistu

Kalmistu jääb Udriku mõisa peahoone eest linnulennult umbes 650 meetri kaugusele kirdesse. Kalmistule maetute üldarv pole teada. Praegu on seal teada ühe hauatähise jäänuseid, kalmistu on jäetud maha ja rüüstatud.

Urvaste mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid arvatavasti millalgi 19. sajandil Urvaste mõisa tollased omanikud Samson von Himmelstjernad. Teadaolevalt on sinna maetud 13 lahkunut.

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu

Uue-Põltsamaa mõisa kalmistu on kalmistu Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas. Kalmistu jääb kunagisest mõisakeskusest linnulennult umbes ühe kilomeetri kaugusele idakirdesse.

Uue-Suislepa mõisa kalmistu

Uue-Suislepa mõisa kalmistu on kalmistu Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Suislepa külas Viljandi vallas Viljandi maakonnas. Kalmistu jääb Uue-Suislepa mõisa südamest linnulennult umbes 0.25 km kaugusele idakirdes ...

Uue-Varbla mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid arvatavasti Uue-Varbla mõisa tollased omanikud Nasackinid millalgi veel oma valitsemisaja 1792-1877 lõpul, sest esimene matus oli 1872. aastal. Mõisa omandas 1877. aastal Carl Julius Immanuel Schmidt, kes on ka ise hiljem maetud ...

Uulu mõisa kalmistu

Uulu mõisa kalmistu on kalmistu Pärnu kihelkonnas Pärnumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Uulu külas Häädemeeste vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Uulu mõisa südamest linnulennult umbes 750 m kaugusele läände. Kalmistu rajasid mõisa tollas ...

Uusna mõisa kalmistu

Uusna mõisa kalmistu on kalmistu Viljandi kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Uusna külas Viljandi vallas. Kalmistu jääb kunagisest Uusna mõisa südamest linnulennult umbes 0.35 km kaugusele edela poole. Kalmistut on osaliselt korrastatud ...

Vaabina mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Vaabina mõisa tollased omanikud Igelströmid 1809. aastal ühele Lõõdla järve äärsele künkale. Mõisa uued omanikud Rennenkampffid lasid kalmistu 1824. aastal enda perekonna tarbeks õnnistada uuesti. Lõõdla järve poolt vaate avamise ...

Vana-Antsla mõisa kalmistu

Vana-Antsla mõisa kalmistu on kalmistu Urvaste kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Vana-Antsla alevikus Antsla vallas Võru maakonnas.

Vana-Piigaste mõisa kalmistu

Kalmistu jääb Vana-Piigaste mõisa südamest linnulennult umbes 600 meetri kaugusele kirdesse. Kalmistule maetute üldarv pole teada, praegu on see jäetud maha ja rüüstatud ning säilinud on üksikuid hauatähiste osi.

Vana-Vigala mõisa kalmistu

Vana-Vigala mõisa kalmistu on kalmistu Vana-Vigala külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas. Kalmistu jääb Vana-Vigala mõisa südamest linnulennult umbes 500 meetri kaugusele idasse. Kalmistu rajasid mõisa tollased omanikud Uexküllid tõenäoliselt 179 ...

Vana-Virtsu mõisa kalmistu

Vana-Virtsu mõisa kalmistu on kalmistu endises Hanila kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Virtsu alevikus Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Puhtu poolsaarele, Vana-Virtsu mõisa südamest linnulennult umbes 2.8 km ...

Vana-Vändra mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Vändra mõisa tollased omanikud Ditmarid millalgi 1830. aastatel. Kui Vändra mõis jagati aastatel 1844–1854 Uue- ja Vana-Vändra mõisaks, säilis see edaspidi Vana-Vändra mõisa kalmistuna. Esimene matus kalmistul toimus 1837. aastal ...

Vanamõisa mõisa kalmistu

Vanamõisa mõisa kalmistu on kalmistu Kirbla kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Seira külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Kalmistu jääb Vanamõisa mõisa südamest linnulennult 1.3 km kaugusele lääne-edelasse. Kalmistu rajasi ...

Varangu mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Varangu mõisa tollased omanikud Luederid tõenäoliselt millalgi 1890. aastatel. Kalmistul valmis 1895. aastal kabel. Esimene matus toimus 1892. aastal. Kalmistule on teadaolevalt maetud kokku 8 lahkunut.

Vastseliina mõisa kalmistu

Vastseliina mõisa kalmistu on kalmistu Võru maakonnas Võru vallas Külaoru külas. Ajalooliselt jäi ta Võrumaale Vastseliina kihelkonda. Kalmistu jääb Vastseliina mõisa südamest linnulennult 0.7 km kaugusele idakirdesse. Kalmistu rajati tõenäolisel ...

Vedu mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid millalgi 19. sajandil Vedu mõisa tollased omanikud Stackelbergid. Kalmistuala on kujutatud ühel 19. sajandi lõpu kaardil kui ringjate teedega pargiala. Ühel 20. sajandi alguse kaardil on selle ala nimi Kabelimets. Kalmistule maet ...

Velise mõisa Maydellide kalmistu

Velise mõisa kalmistu on kalmistu Vigala kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Päärdu külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas. Kalmistu jääb Velise mõisa südamest linnulennult umbes 1.2 km kaugusele lääneloodesse. Kalmistu rajasid ...

Velise mõisa Wetter-Rosenthalide kalmistu

Velise mõisa kalmistu on kalmistu Vigala kihelkonnas Läänemaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Velisemõisa külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas. Kalmistu jääb Velise mõisa südamest linnulennult umbes 1.1 km kaugusele lääneloodesse. Kalmistu raj ...

Viimsi mõisa kalmistu

Viimsi mõisa kalmistu oli matmispaik Pirita kloostri taga Kochi perekonnakalmistu kabeli vastas jõe põhjakaldal. 1860. aastatel rajasid mõisa tollased omanikud Buxhoevedenid sinna matusekabeli. Kalmistu pole säilinud ja selle täpne asukoht on tea ...

Viljandi mõisa kalmistu

Kalmistu jääb Viljandi mõisa südamest linnulennult umbes 150 meetri kaugusele lõunaedelasse. See on praegu jäetud maha ja rüüstatud, kuid säilinud on piirdemüür, trepid, juugendlikud väravapostid ja -leht, üksikuid hauatähiste osasid jm ehitiseos ...

Voka mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Voka mõisa tollased omanikud Wilckenid arvatavasti millalgi 19. sajandi esimesel poolel mõisa südamest idas olevale kahe Voka jõkke suubuva sälkoru vahelisele alumisele klindiastangule. Esimene matus oli 1838. aastal, kalmistule ...

Võhmuta mõisa kalmistu

Kalmistu rajas Võhmuta mõisa tollane omanik Peter Zoege von Manteuffel millalgi pärast 1860. aastat, sest siis omandasid Manteuffelid mõisa. Esimene matus toimus 1886. aastal, kokku on sinna teadaolevalt maetud 3 lahkunut. Mõisa südamest kalmistu ...

Võisiku mõisa kalmistu

Võisiku mõisa kalmistu on kalmistu Kolga-Jaani kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võisiku külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas. Kalmistu jääb Võisiku mõisa südamest linnulennult umbes 1.3 km kaugusele läände. Kalmistu ra ...

Väike-Konguta mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Väike-Konguta mõisa tollased omanikud Stokkebyd arvatavasti varsti pärast 1861. aastat, kui nad omandasid mõisa. Esimene matus toimus 1862. aastal ja teadaolevalt viimane toimus 1897. aastal. Kalmistule on kokku maetud 3 lahkunut.

Väimela mõisa Loewenite kalmistu

Väimela mõisa Loewenite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väimela alevikus Võru vallas Võru maakonnas. Kalmistu jääb Väimela mõisa südamest linnulennult 600 meetri kaugusele kagusse. Kalmistut hakati ...

Väimela mõisa Richterite kalmistu

Väimela mõisa Richterite kalmistu on kalmistu Põlva kihelkonnas Võrumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Loosu külas Võru vallas Võru maakonnas. Kalmistu jääb Väimela mõisa südamest linnulennult 2.2 km kaugusele lõunaedelasse. Kalmistu rajati 18 ...

Õisu mõisa kalmistu

Kalmistu rajasid Õisu mõisa tollased omanikud Siversid millalgi 1781. aasta paiku, sest 3. jaanuaril 1781 vkj suri Friedrich Wilhelm von Sivers ja ta maeti juba uuele kalmistule. Viimane mõisa-aegne matus toimus 1911. aastal, kalmistule on sel aj ...

Ämari lennuväekalmistu

Ämari lennuväekalmistu on kalmistu Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Ämari alevikus Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Fjodor Apraksin

Krahv Fjodor Matvejevitš Apraksin oli Venemaa sõjaväelane ja riigimees, Peeter I lähikondlane ja Vene laevastiku looja, aastatel 1700–1707 Vene Admiraliteedi ülem, 1708 Vene laevastiku kindraladmiral, 1717 Admiraliteedikolleegiumi president ja So ...

Gustaf Banér

Gustav Axelsson Banér oli Rootsi riigitegelane. Ta oli riiginõunik 1570, Tallinna ja Eestimaa asehaldur aastatel 1588–1590. Ta mõrvati Linköpingi veresauna ajal, kui hukati Stångebro lahingus vangistatud Karl IX vastased aadlikud, ning maeti Upps ...

Tönnis Johann von Bellingshausen

Tönnis Johann von Bellingshausen 1634 – 30. november 1695 Pada mõis) oli Eestimaa päritolu Rootsi sõjaväelane ja rüütelkonnategelane. Tönnis Johann von Bellingshausen sündis Pilkuse mõisniku Hermann von Bellingshauseni ja Pada mõisa pärijanna Mar ...

Hermann von Benckendorff

Gustav Hermann Christoph von Benckendorff 1815 Kiltsi mõis – 18. november 1883 Liigvalla mõis) oli Eestimaa poliitik ja mõisnik. Hermann von Benckendorff sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe ja Kiltsi mõisniku Paul von Benckendorffi ja Dorothea El ...

Johan Berendes

Johan Berendes oli Rootsi riigitegelane. Johan Berendes sündis Jacob Johansson Berendesi ja Anna von der Lij pojana. 1554. aastal saabus ta Brandenburgist Rootsi ja temast sai kuningas Gustav I Vasa poegade hertsog Magnuse 1542–1595 ja hertsog Ka ...

Bengt Heinrich von Bistram

Bengt Heinrich von Bistram oli Eestimaa rüütelkonnategelane ja mõisnik ning sõjaväelane Rootsi teenistuses. Bengt Heinrich von Bistram Vana-Riisipere ja Rummu mõisniku, kindralmajor Georg von Bistrami 1624–1687 ja Anna Elisabeth von Bistrami sünd ...

Eduard von Dellingshausen

Eduard Julius Alexander von Dellingshausen oli Eestimaa poliitik, Eestimaa rüütelkonna peamees aastatel 1902–1918. Eduard von Dellingshauseni isa oli Nikolai von Dellingshausen, kes oli samuti Eestimaa rüütelkonna peamees ning tegeles matemaatika ...

Georg Handtwig

Georg Handtwig oli Eesti vaimulik. Ta õppis immatrikuleeriti 6. juunil 1693 Rostocki ülikoolis. Määrati 28. oktoobril 1698 Pühalepa Laurentsiuse koguduse abiõpetajaks interimpastor, kuid konsistoorium teatas ta pastorikohast kuningale alles 1704, ...

Ibrahim Hannibal

Ibrahim Hannibal Петрович Ганнибал ; umbes 1696 – 1781 Suida Roždestvenski maakond Peterburi kubermang) oli aafrika päritolu Prantsusmaa ja Venemaa sõjaväelane ning Tallinna ülemkomandant.

John von Hueck

Karl Johann von Hueck 1844 Tartu – 8. oktoober 1925 Tallinn) oli Munalaskme mõisnik, Tallinna linnapea aastail 1895–1905. Karl Johanni vanemad olid Karl Ferdinand von Hueck 15. ukj 27. veebruar 1811 – 3. ukj 15. august 1889; põllumees, Munalaskme ...

Alfred Kalm

Alfred Kalm oli eesti agronoom ja tööstur. Kalm oli Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi, hilisema Üliõpilasselts Liivika asutajaliige. Kalm asutas 1913 Põhja-Liivimaa Põllumeeste Keskseltsi ja oli alates 1914 Tartu konservitehase omanik. Aastal 1915 sõ ...

Heinrich von Knorring

Heinrich von Knorring oli Rootsi sõjaväelane. Ta oli De la Gardiedele kuulunud Haapsalu krahvkonna asehaldur 1655 ja linnas paiknenud rootsi garnisoni ooberst. Talle kuulusid Norra, Jõgisoo ja Koppelmaa mõis. 1679. aastal surnud Knorringi vappepi ...

Georg von Lilienfeld

Georg Woldemar von Lilienfeld 1772 Parasmetsa mõis – 22. mai 1853 Kuusiku mõis) oli baltisaksa poliitik. Georg Woldemar von Lilienfeld sündis Saaremaa maanõuniku Heinrich Otto von Lilienfeldi ja Charlotte Katharina von Smitteni pojana. Tema tädip ...

Otto von Lilienfeld

Otto Gustav von Lilienfeld oli Eestimaa poliitik. Otto von Lilienfeld sündis Eestimaa rüütelkonna peamehe Georg von Lilienfeldi ja tema abikaasa Gustaviana sündinud vabapreili von Dellingshausen; 1765–1820 pojana. 1842–1845 oli ta Eestimaa rüütel ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →