ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 237

Prääma mõis

Prääma mõis oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Prääma külas.

Põhjaka mõis

Põhjaka eraldati Koordi mõisast 1811. aastal ning selle esimeseks omanikuks oli Paul Gotthard von Dücker. 1816. aastal ostis mõisa krahv Carl Gustav Mellin, kes lasi ehitada ka mõisa peahoone. 1828. aastal ostis mõisa arst Christoph Heinrich Rinn ...

Päinurme mõis

Päinurme mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva maakonna Järva valda. Mõisa keskus asus Päinurme külas. Pärast võõrandamist asus seal Päinurme 6-klassiline algkool. Päinurme mõisa karjamõisad olid Lä ...

Rava mõis

Rava mõis oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Rava külas.

Roosna-Alliku mõis

Roosna-Alliku mõis kujunes välja 17. sajandi alguses piirkonna küladest, mille oli omandanud väga rikas Rootsi riigitegelane Bogislaus von Rosen 1572–1658. Valgete Rosenite järgi sai mõis ka oma eestikeelse nime. Bogislause järel kuulus mõis tema ...

Rägavere mõis (Ambla)

Rägavere mõis oli Linnape mõisa kõrvalmõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Esimesed teated Rägavere mõisast pärinevad 1569. aastast, 1569. aastal sai Rägavere mõisa omanikuks Tomas Vegesack surn. 1570. Vegesacki järel ostis mõisa Johann Berends surn ...

Räsna mõis

Räsna mõis oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Mõis rajati 17. sajandi I poolel. 1627. aastal sai mõisa omanikuks Elisabeth von Bock surn. 1680 ja seejärel tema pojapoeg Christer Reinhold von Bock surn. 1693. Edasi läks mõis abielu kaudu ...

Röa mõis

Röa mõis rajati 17. sajandi algul. 1639. aastal oli see iseseisev mõis, 1696–1890 riigimõis. Mõis kuulus eri aegadel Budbergidele, Sternidele, Baranoffidele ja Girard de Soucantonitele. 1874. aastal omandas mõisa parun Ferdinand Stackelberg, kell ...

Saiakopli mõis

Saiakopli mõis oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa maad Tapa valda Lääne-Viru maakonnas.

Sargvere mõis

Sargvere mõis asutati 1722. aastal, mil see eraldati Esna mõisast. Mõisa esimene omanik oli tollase Esna mõisniku Otto Magnus von Esseni tütar Christine Hedwig, kes oli abielus Kirna mõisniku Hans Heinrich von Ferseniga. Sargvere mõisa ajaloo muu ...

Seidla mõis

Seidla mõis oli rüütlimõis Järva-Madise kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Järva valda Järva maakonnas. Seidla mõisa keskus asus Seidla külas.

Silmsi mõis

Silmsi mõis eraldati Viisu mõisast 17. sajandi alguses. 1616. aastal läks mõis Christopher von Düreni omandusse ning pärast tema surma Jacob Williamssonile. 4. märtsil 1633 ostis mõisa Bogislaus von Rosen, kelle järeltulijaile kuulus mõis 1810. a ...

Suur-Öötla mõis

Mõis asutati 1623. aastal, mil see läks Jürgen Pohlmanni omandusse. Hiljem kuulus mõis Hans von Drentelnile ja 1732. aastast Hermann Adrian von Römerile. 1750 ostis mõisa Johann Friedrich Pastelberger ja 1752 läks mõis uuesti Pohlmannidele. 1774. ...

Särevere mõis

Särevere mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Nüüdisajal on Särevere mõis muinsuskaitse all olev mõis Särevere alevikus Türi vallas Järvamaal, mida haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus. Praegu asuvad mõisas kooli õppeklassid, koolimuuseu ...

Türi-Alliku mõis

Türi-Alliku mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jäävad kunagise mõisa valdused Türi valla territooriumile Järva maakonda. Mõisa keskus asus Türi-Allikul.

Udeva mõis

Udeva mõis kuulus 1594. aastal Kostivere mõisniku Ewolt Freytagi lesele Karin Hansdotter Lejonile, kes oli Hans Björnsson Lejoni tütar. Ewolt Freytagi lese Karin Hansdotter Lejoni kaasavarana läks mõis Heinrich Ruthe valdusse. Nende tütre Margare ...

Vao mõis (Koeru)

Vao mõis rajati 1663. aastal ning selle esimeseks omanikuks oli Detloff Hauenschildt 1618–1703. 1703. aastal sai mõisa omanikuks tema poeg Robert Wilhelm Hauenschildt. Tema surma järel läks mõis viimase õele Hedwig Elisabethile, kes oli abielus V ...

Varangu mõis

Varangu mõis oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile. Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast saksa keeles Löwenwolde 17. sajandil ning sai nime Wrangelite per ...

Viisu mõis

Viisu mõis oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Viisu külas.

Vodja mõis

Vodja mõis loodi 17. sajandi alguses. 17. sajandi keskpaigas läks mõis Hans von Ferseni omandusse. Ferseni tütar Magdalena Elisabeth abiellus Bengt Gustav von Roseniga, ning nende tütar Adam Friedrich von Stackelbergiga. Adam Friedrich von Stacke ...

Võhmuta mõis

Võhmuta mõis oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne-Viru maakonda Tapa valda. Mõis rajati 17. sajandi II poolel. Aastatel 1842–1859 oli Võhmuta omanikeks perekond Essen. Enne 1919. aasta mõisate võõrandamist ...

Väike-Kareda mõis

Väike-Kareda mõis eraldati 1749. aastal Esna mõisast, ning selle esimesteks omanikeks olid Uexküll-Gyldenbandid. 1780. aastal ostis mõisa Moritz Engelbrecht von Kursell ning juba aastal 1782 Gustav Friedrich von Engelhardt. Engelhardtide kätte jä ...

Väinjärve mõis

Väinjärve mõis rajati 17. sajandi algul ning selle esimeseks omanikuks oli Heinrich Ahnen. 1633 ostis Väinjärve Roosna-Alliku mõisnik Bogislaus von Rosen, kelle järeltulijatele kuulus mõis 1837. aastani, mil selle ostis Ernst von Ungern-Sternberg ...

Väätsa mõis

Väätsa mõis oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Türi valda Järva maakonnas. Mõisa keskus asus Väätsa külas.

Aru mõis (Mihkli)

Aru mõis oli Keblaste kõrvalmõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus asus Tarva külas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääneranna valda Pärnu maakonnas. Aru Mõis eraldati Karinõmme mõisast 1772. aastal ning 1782 sai see iseseisvaks mõisaks. ...

Asuküla mõis

Asuküla mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Haapsalu linna. Mõisa omanikud olid Ungern-Sternbergid.

Aulepa mõis

Aulepa mõis oli rüütlimõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas Aulepa külas. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonna Lääne-Nigula valda. Mõis on rajatud 16. sajandi lõpus ning läbi ajaloo ei kuulunud mõisale kogu Aulepa küla, vaid see kuulus vähemalt osa ...

Ehmja mõis

Ehmja mõis oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonna Lääne-Nigula valla territooriumile. Mõisa keskus asus Ehmja külas. Keskajast pärinevat Ehmja mõisat saksa k Echmes on esmamainitud 1529. aastal, ...

Haeska mõis

Haeska mõis oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal. Haeska mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal. Mõis kuulus siis Haapsalu toomkirikule, hiljem Kursellide ja Wrangellide suguvõsadele. Haeska mõi ...

Haimre mõis

Haimre mõis on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus paiknes Haimre külas, mis jääb praegu Rapla maakonna Märjamaa valda. Haimre mõisa on esimest korda mainitud aastal 1420. Haimre mõisas veetis oma noorusaja bioloog Jakob von ...

Hiiu-Suuremõisa mõis

Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas. Mõisa keskus asus Suuremõisa külas.

Jädivere mõis

Velise mõisa omanik Hans Uexküll rajas XVI sajandi esimesel poolel Enge jõe kaldale Jädivere karjamõisa. See eraldati 1709. aastal Velisest iseseisvaks rüütlimõisaks. Mõisaomanikud vaheldusid võrdlemisi sagedasti; nende hulka kuulusid Schwengelmi ...

Karinõmme mõis

1839 läks mõis edasi Anna Christina von Roseni tütre, paruness Karoline Sophie Louise von Uexkülli abikaasa Johann Karl von Uexküll valdusse ning sealt 1846 omakorda viimase poja Bernhard Otto Jakob von Uexkülli valdusse, kellele kuulusid ka Kebl ...

Keblaste mõis

Keblaste mõis oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus asus Mihkli külas. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa maa-alad Lääneranna valda Pärnumaal. Toponüüm "keblas", "keblis" tähendab Vigala kandi murdes kohtlast, heasüdamlikku inim ...

Kiideva mõis

Kiideva mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Haapsalu linna territooriumile. Mõis asutati 17. sajandi algul. Mõisa kahekorruseline puust peahoone ehitati arvatavasti 19. sajandil. Peahoone on pikka ...

Kiltsi mõis (Ridala)

Kiltsi või Valgevälja mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne maakonda Haapsalu linna territooriumile.

Kivi-Vigala mõis

Kivi-Vigala mõis oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Rapla maakonnas Märjamaa vallas Naravere külas.

Kloostri mõis

Kloostri mõis oli rüütlimõis Läänemaal Kirbla kihelkonnas. Kloostri mõis asutati juba keskajal Lihula tsistertslaste nunnakloostri majandusmõisana. Kuna klooster rajati juba 13. sajandil, siis võib ka Kloostri mõis olla umbes sama vana. Keskajal ...

Konuvere mõis

Konuvere mõis, ka Konovere mõis oli rüütlimõis Läänemaal Vigala kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas.

Kulani mõis

Kulani mõis oli mõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas. Enne Kulani nime kandva mõisa rajamist asus Kulani külas kihelkonna vanim mõis Nuckhoff. Kulani mõis rajati küll 17. sajandil, kuid erinevad allikad sisaldavad selle kohta erinevaid andmeid. K ...

Kärbla mõis

Kärbla mõis oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal. 1816 eraldati mõisast Räägu mõis, mis aja jooksul kujunes peamõisaks, jättes Kärbla kõrvalmõisa rolli. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

Liivi mõis

Liivi mõis oli mõis Läänemaal Kullamaa kihelkonnas, tänapäeval Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Esimest korda on mõisa mainitud aastal 1389. Liivi mõis oli rüütlimõis. Mõisa viimane omanik enne võõrandamist aastal 1919 oli Konstantin Robert v ...

Massu mõis

Massu mõis rajati Läänemaal Hanila kihelkonnas arvatavasti 16. sajandi algul. Praeguse haldusjaotuse järgi jääb selle asukoht Pärnu maakonna Lääneranna valda. Massu mõis oli rüütlimõis.

Matsalu mõis

Matsalu mõis oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal. Praegu jääb kunagine mõis Lääneranna valla territooriumile. Varasem linnusmõis asetseb kunagisel Matsalu lahe saarel, praeguse rannikumadaliku künkal.

Mõisamaa mõis

Mõisamaa mõis oli rüütlimõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla maakonda Märjamaa valla territooriumile.

Mõraste mõis

Mõraste mõis oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Märjamaa valda. Mõisa keskus paiknes Mõraste külas. Mõraste mõis rajati ajavahemikus 1549–1563. Mõisa algne saksakeelne nimi oli Morast. Kirja ...

Mäemõisa mõis

Mäemõisa mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Haapsalu linna. Mõisast on esimesed teated 16. sajandist.

Nehatu mõis (Karuse)

Nehatu mõis oli mõis Karuse kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagise mõisa territoorium Lääne maakonda Lääneranna valda. Mõis tekkis 17. sajandi lõpus Õeküla küla või mõisa ning Nehatu, Virita ja Lõo küla baasil. Nehatu mõisast on pärit ba ...

Nõmmküla mõis

Nõmmküla mõis oli rüütlimõis, hiljem Riguldi kõrvalmõis Läänemaal Noarootsi kihelkonnas. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda.

Ohtla mõis

Ohtla mõis oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal. Mõis rajati 1591. Ohtla oli endine Haapsalu linnuselääni küla. 1553. aastast oli küla Haapsalu toomhärrast skolastiku Finckenow elatismaa. 1585. aastast kuulus Haapsalu toomkirikule. 14.08 ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →