ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 238

Palase mõis

Palase mõis oli iseseisev väikemõis Vigala kihelkonnas Läänemaal. Kuni 18. sajandini on teateid Päärdu mõisale kuuluva väikese Palase küla kohta. Pärast 1711–1712 aasta suurt katku jäi külla vaid kaks majapidamist. Küla mandus ja maad jäid sööti. ...

Palivere mõis

Palivere mõis oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Nigula valla territooriumile.

Piirsalu mõis

Piirsalu mõis oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine Piirsalu mõis Lääne-Nigula valda Lääne maakonnas.

Pivarootsi mõis

Pivarootsi mõis oli rüütlimõis Karuse kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Lääneranna valda. Mõis rajati 1670. aastatel Karinõmme mõisast eraldatud alast.

Päri mõis (Kullamaa)

Päri mõis oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda. Mõisat mainiti esimest korda 1450. aastatel. Mõisa kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone ehitati 18. sajandi lõpul. Tänapäeval ...

Päärdu mõis

1924. aastal kolis mõisa peahoonesse Päärdu kool. See õppeasutus tegutses seal 1972. aastani, mil kool liideti Kivi-Vigala Põhikooliga. Seejärel seisis mõis pikalt tühjana. Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses.

Pürksi mõis

Pürksi mõis rajati Läänemaal Noarootsi kihelkonnas 1620. aastal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub see Lääne maakonda Lääne-Nigula valda Pürksis. Alates 18. sajandi lõpust kuni võõrandamiseni 1919. aastal kuulus mõis Ungern-Sternbergide aadl ...

Riguldi mõis

Riguldi mõis oli mõis Noarootsi kihelkonnas, nüüdse haldusjaotuse järgi Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas Riguldis. Mõisa rajas 1620. aastal Jacob de la Gardie. 18. sajandist kuni 1939. aastani oli mõis von Taubede aadlisuguvõsa omanduses. Mõis ...

Rumba mõis

Ajalooliselt kuulus see Vanamõisa mõisale ja rajati XVIII sajandi keskel, kui Rumba piirkond läks üle Vana-Vigala mõisalt Vanamõisa mõisale. 1880. aastal mõis iseseisvus. Esimeseks iseseisva mõisa omanikuks oli Hans Tomberg. Esimese Eesti Vabarii ...

Räägu mõis

Räägu mõis oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda. Kuni 1816. aastani oli Räägu Kärbla mõisa karjamõis. 1816 eraldati Räägu Kärbla mõisast ja oli sellest ajast iseseisev mõis. Mõi ...

Saare mõis (Noarootsi)

Saare mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas. Praegu asub see Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas Saare külas. Mõis rajati aastal 1662. See jõudis kuuluda mitmele suguvõsale, enne kui pärast Põhjasõda aastal 1773 selle ostis Friedrich Adolf vo ...

Saulepi mõis

Saulepi mõis oli mõis Läänemaal Varbla kihelkonnas. Nüüdisajal asub kunagine mõis Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Esimesed teated mõisahoonete kohta on aastast 1698, mil Saulepi kuulus veel Varbla mõisale. 1726 jagas eakas Varbla mõisa omanik ...

Suure-Lähtru mõis

Suure-Lähtru mõis oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Mõisa endine peahoone asub tänapäeval Läänemaa Lääne-Nigula valla Suure-Lähtru külas. 1914. aastal kuulus mõisale 1485.8 ha mõisamaad, 87 lahustükki 2290 ha ja Niinja kõrvalmõis

Suuremõisa mõis (Vormsi)

Suuremõisa mõis oli riigimõis Vormsi kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Vormsi valda. 1604. aastal Vormsi saarele rajatud Suuremõisa esimene omanik oli lipnik Magnus Brümmer. Aastal 1604 läänistas Rootsi kuningas talle Bus ...

Söderbi mõis

Söderbi mõis oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Vormsi kihelkonnas Läänemaal. Vana pärimuse kohaselt viisid Vormsi elanikud oma maksud Turgu või Hankosse. Et meresõit oli raske, palus rahvas Rootsi riigilt, et see saadaks maksukoguja ka Vormsile ela ...

Taebla mõis

Taebla mõis oli rüütlimõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda. Mõisa omanikud olid Ungern-Sternbergid, Maydellid.

Ungru mõis

Ungru mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis Kiltsi külas Haapsalu linnas Lääne maakonnas. Nüüdisajal on mõisa peahoone varemetes. Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast ...

Uue-Varbla mõis

Uue-Varbla mõis oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas.

Uuemõisa mõis (Ridala)

Uuemõisa mõisa on esmakordselt mainitud 1539. aastal, mil see kuulus Saare-Lääne piiskopile. 17. sajandil kuulus mõis De la Gardiedele. 9. märtsil 1911 ostis Uuemõisa ja Vilkla mõisa 275 000 rublaga vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva ...

Vaimõisa mõis

Vaimõisa mõis oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Rapla maakonda Märjamaa valla territooriumile.

Vaiste mõis

Vaiste mõis oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Mõisa viimane peahoone ehitati aastatel 1881–1886. Mõisahoone varises kokku 1970.

Valipe mõis

Valipe mõis oli keskaegne mõis Hiiumaal Valipes. Valipe mõisahoone rajati tõenäoliselt 15. sajandi alguses ja see täitis ka kaitsefunktsiooni, olles seega üks väheseid Hiiumaa teadaolevaid keskaegseid kaitserajatisi. 16. sajandi alguses on seda k ...

Vana-Varbla mõis

Vana-Varbla mõis oli mõis Varbla kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval asub kunagine mõisasüda Pärnu maakonnas Lääneranna vallas. Mõisahoone ei ole säilinud. Algselt kuulusid Varbla alad Soontagana muinaskihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusen ...

Vana-Vigala mõis

Vana-Vigala mõis on mõis Vana-Vigala külas Märjamaa vallas Raplamaal. Nüüdisajal tegutseb mõisa peahoones Vana-Vigala Põhikool ning seal korraldatakse kultuuriüritusi.

Vanamõisa mõis (Kirbla)

Keskajal kuulus ala Lääneranna naistsistertslaste nunnakloostrile. Mõis loodi 17. sajandil ja oli kogu Rootsi aja vältel Oxenstiernade valduses. Pärast Põhjasõda oli mõisal palju omanikke: De la Gardied, Derfeldenid, Huened ja paljud teised. Aast ...

Vatla mõis

Vatla mõis oli rüütlimõis Läänemaal Karuse kihelkonnas. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääneranna valla territooriumile Pärnu maakonnas. Kunagises härrastemajas tegutsevad Vatla Põhikool ja Vatla Raamatukogu.

Veltsa mõis

1765 müüsid Johann Heinrich Derfeldeni pärijad mõisa 12 000 hõberubla eest edasi major Karl Friedrich von Helwigile, kes pärandas mõisa edasi oma pojale Karl Thure von Helwigile. 1811 läks mõis pärandvarana Helwigi esimese naise Anna Louise von H ...

Vigala kirikumõis

Vigala kirikumõis oli kirikumõis Vigala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäevase haldusjaotuse järgi on mõisa süda Naravere külas Märjamaa vallas Rapla maakonnas.

Virtsu mõis

Virtsu mõis ehk Vana-Virtsu mõis oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõisa keskus Pärnu maakonda Lääneranna valda Virtsu aleviku territooriumile.

Võnnu mõis

Võnnu mõis oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Haapsalu linna. Mõisat mainiti esimest korda 1341. aastal.

Väike-Kullamaa mõis

Väike-Kullamaa mõis oli Koluvere mõisa kõrvalmõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda. Mõis asutati 17. sajandi algul. Hiljem sai mõisast Koluvere mõisa kõrvalmõis.

Väike-Lähtru mõis

Väike-Lähtru mõis oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda. Mõisa omanikud olid Ungern-Sternbergid.

Vööla mõis

Vööla mõis oli rüütlimõis Noarootsi kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb mõis Lääne maakonda Lääne-Nigula valda Kudani külla. Saar, millel mõis asus, kuulus kaua tagamaana eri mõisatele, kuni sellele aastal 1775 ehitati oma häärber.Aastal 1782 ...

Abja mõis

1806. aastal omandas parun Friedrich von Stackelberg Abja mõisa, parun Gotthard Posselt. 1824. aastal pärandati Abja ja sellest 1811. aastal eraldatud Vanamõisa mõis tema poja Georg von Stackelbergi ainuomandisse. 1844. aasta Georg Gotthard von S ...

Ahaste mõis

Ahaste ehk Riintali mõis oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jäävad kunagise mõisa maa-alad Pärnu maakonda Pärnu linna ja Lääneranna valla territooriumile.

Audru mõis

Audru mõis on endine rüütlimõis, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal. Mõisa härrastemaja, kõrvalhooned ja park on muinsuskaitse all.

Jäärja mõis

Jäärja mõisa on esmakordselt mainitud 1442. aastal. Läbi ajaloo on Jäärja mõis kuulunud muuhulgas Mengdenite, Bussenite, Ditmarite, Engelhardtide ja Grünewaldtide suguvõsa omandusse. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Johannes von Ungern-Sternberg.

Kaelase mõis

Kaelase mõis oli rüütlimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda. Mõis sai iseseisvaks 1665, kui talle eraldati Koonga mõisast alasid. Kaelaase mõis eraldati Koongi mõisast 1665. aastal. Al ...

Karksi mõis

Karksi mõis oli rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõis Viljandi maakonda Mulgi valda. Mõis kujunes purustatud Karksi linnuse juurde pärast Põhjasõda. Mõisa ühekorruseline puidust barokne peahoone on tänapäevaks hävinud. Mõi ...

Kilingi mõis

Pärnumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. A. Tammekann, toim. J. Kõpp, Edg. Kant. − Eesti IV. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1930. Lk 510.

Koonga mõis

Koonga mõisast on esimene kirjalik teade 1449. aastast. Keskajal oli Koonga mõis ehitatud välja väikelinnusena. Siin oli tähtis administratiiv- ja majanduskeskus, siinsele Saare-Lääne piiskopkonna administraatorile allus laialdane ala kuni Tõstam ...

Käru mõis

Käru mõis oli rüütlimõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Türi valda. Mõis rajati 18. sajandi keskel. Mõisa hilisem uusrenessanss-stiilis peahoone ehitati 1878 arhitekt Robert Pflug.

Parasmaa mõis

Parasmaa mõis oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa asukoht Lääneranna valda Pärnu maakonnas.

Pati mõis

Pati mõis oli riigimõis Liivimaal Pärnu kreisis Saarde kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Pärnu maakonnas Saarde vallas Leipste külas.

Pootsi mõis

Pootsi mõis rajati Poola võimu ajal 16. sajandi teisel poolel. Algselt olid mõisa omanikeks Pahlenid. 19. sajandi algul omandasid mõisa Lilienfeldid, kelle ajal püstitati ka esinduslik mõisakompleks. 1856. aastal läks mõis Maydellide kätte, kelle ...

Pööravere mõis

Pööravere mõis oli mõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valla territooriumile. Mõisas sündis Alexander Theodor von Middendorff.

Rääma mõis

Rääma mõis oli linnamõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal. Mõisast on teateid alates 1560. aastast. Mõisa omanik oli Pärnu linn. 1920. aastal liideti mõisa alad Pärnu linnaga.

Taali mõis

Taali mõis oli rüütlimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal. Tänapäeval jääb see 1852. aastal valminud mõis Tori valda Pärnu maakonnas.

Tahkuranna mõis

XVI sajand – Takkerort. 1560 – hoff to Tacken, Kap Tacker orth, U 1500 – Tacken, Väikest, u 750 m pikkust poolsaart on nimetatud ka Tahkuranna Pikkninaks Langnase.

Tootsi mõis

Tootsi mõis oli karjamõis Vändra kihelkonnas Pärnumaal. Esimesed kirjalikud märkmed Tootsi mõisa kohta pärinevad 1790. aasta Viluvere mõisa kaardilt. Mõis paiknes Viluvere valla lõunatipus ning selle lõunapiiriks oli Mustjõgi Sauga jõe lisajõgi. ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →