ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 239

Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)

Uduvere mõis oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaal. Nüüdisajal jääb mõis Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda. Mõis rajati 1620. aastatel.

Vanamõisa mõis (Halliste)

Vanamõisa mõis oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal. Mõis rajati 1811 Abja mõisast eraldatud alast. Eraldatud Abja mõisast 1811, kuni 1856 kuulus Abjaga samale omanikule, parun Reinhold Johann Woldemar von Stackelbergile. 1872 müüs Carol ...

Veelikse mõis

Veelikse mõis oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Viljandi maakonna Mulgi valla territooriumile.

Voltveti mõis

Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis, oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas. Tänapäeval jäävad mõisa alad Pärnu maakonda Saarde valla territooriumile.

Võidula mõis

Võidula poolmõis on ehitatud 1872. aastal; see rajati Pärnu maakonda Käru jõe kaldale asuva klaasivabriku juurde. Pulga külast 2 km idas asuva "Karolinenhofi" klaasivabriku omanik Graubner asutas väikese mõisa ja ostis selleks maad Vana-Vändra mõ ...

Vändra mõis

1571. aastal läänistas Zygmunt II August Heinrich Schenkingile varem viimase vennale Dietrich Schenkingile kuulunud Vändra küla ja vakuse, millest kujunes Vändra mõis. Mõisamaal elas kümnes talus 14 talupoega. Kuus talu olid tühjad. 1586. aastal ...

Audla mõis

1464. aastal läänistas ordumeister Johann von Mengede Hauckulli mõisa Jacob Swartele. Aastail 1623–1806 kuulus mõis Vietinghoffidele, alates 1806. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga Buhrmeisteritele. Mõisa viimane omanik oli Karl von Buh ...

Haeska mõis (Valjala)

Haeska mõis oli rüütlimõis Valjala kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal asuvad mõisa maad Saare maakonnas Saaremaa ja Saaremaa vallas. Mõis tekkis 1450. aastal kolmest vakusest Konde, Metzküll ja Hauist läänistatud maadest. Aastail 1632–1791 kuulus ...

Ilpla mõis

Ilpla mõis oli riigimõis Saaremaal Püha kihelkonnas, mis jääb tänapäeval Saaremaa valla territooriumile. Muinsuskaitse alla on võetud Ilpla mõisa peahoone, abihoone, park, piirdemüürid ja kaev.

Kangruselja mõis

1762. aastast kuulus mõis Christopher Reinhold von Nolckenile, hiljem Johann Christoph von Nolckenile. 1678. aastal omandas mõisa Andreas Redken, kelle Karl XI samal aastal aadlistas von Redkenhofi nime all. 1479. aastal läänistas piiskop Peetrus ...

Karja mõis

Võõrandamisjärgselt jäi Sengbuschide suguvõsa valdusse jäänukmõis Restgut. Härrastemajas asus kodumajanduskool ehk pruutide kool. Pärast 1940. aasta juunipööret ei peetud kodumajanduskooli tegevust vajalikuks ja see likvideeriti. Teise maailmasõj ...

Kaunispe mõis

1523. aastal läänistati Kaunispe külast ja Salme küla maadest neli adramaad Clawes von Ungernile. Neist kujunes mõis, mis kuulus 1572. aastal Jürgen von Ungernile. 1619. aastal omandasid mõisa Osten-Sackenid, kes olid mõisavaldajad 1786. aastani. ...

Kingli mõis

Pärast võõrandamist jagati endise mõisa alad 28 üksuseks ja sinna rajati asundustalud.

Kudjape mõis

Kudjape mõis ehk Kudjapäe mõis oli rüütlimõis Saaremaal Kaarma kihelkonnas. Praegu asub mõisasüda Kaarma vallas Kudjape külas.

Kõljala mõis

Mõisa alad olid läänistatud keskajal von Buxhoevedenitele juba 13. sajandil, hiljem maadel loodud mõis saksa keeles Köljall oli von Buxhoevedenitele omanduses kuni 16. sajandi alguseni. Alates 1677. aastast kuulus mõis von Osten-Sackenitele. 1840 ...

Lahetaguse mõis

Lahetaguse mõis oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas. Mõisa keskus asus Lahetagusel.

Laimjala mõis

Laimjala mõis oli riigimõis, a-st 1793 rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb mõis Saare maakonda Saaremaa valda.

Lööne mõis

Lööne mõis oli Saaremaal Valjala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb mõisahoone Saare maakonna Saaremaa valla territooriumile. Saare-Lääne piiskop Peter Wetberch läänistas Hans Scherile 1480. aastal poolteise adramaa suuruse Cölle mõis ...

Mõntu mõis

Liivi lahe ääres Saaremaa rannaastangul seisis Mõntu sks k Mento mõis. See majapidamine hakkas arenema ja laienema Rootsi ajal. Aastast 1673 kuulus see Kräftingite perekonnale, kes laiendasid oma valdusi 1753. aastal metsade vahel väikese järve r ...

Olbrüki mõis

Olbrüki mõis oli rüütlimõis Jämaja kihelkonnas Saaremaal. Mõis rajati 19. sajandi lõpus Koltse, Mõntu ja Sääre mõisa ühendatud aladest. Saaremaa maamarssal Oskar von Ekesparre ostis Mõntu mõisa 1873. ja Sääre mõisa 1876. aastal.

Pidula mõis

Pidula mõis oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas. Mõisa keskus asus Pidula külas.

Pihtla mõis

Pihtla mõisas pandi nimepaneku ajal järgmisi nimesid: Allik, Arros, Ebbenik, Kasik, Kajo, Kallas, Kiil, Koch, Kohl, Leppik, Liiw, Lohn, Maggus, Matzi, Mäggi, Mölder, Nömm, Pahr, Pichelpu, Pichla, Pusep, Ranna, Remd, Ritzer, Retsepp, Roes, Saar, S ...

Pilguse mõis

Pilguse mõis oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.

Pädaste mõis

Pädaste mõis oli rüütlimõis Muhu kihelkonnas Saaremaal. Mõisale kuulus 665.84 ha mõisamaad, 554.75 ha talumaad, Simiste küla ja 15 talu, viimased omanikud olid maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad. 1566. aastal sai Johann Knorring mõisa koos Viir ...

Reina mõis

Reina mõis, ka Salli mõis oli rüütlimõis Pöide kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valla territooriumile Saare maakonnas.

Roobaka mõis

Esmakordselt on mainitud Roobaka mõisa 1519. aastal kujul Ropecke, mil see läänistati Titferite suguvõsale. Aastail 1731–1823 kuulus mõis Stackelbergidele. 1823. aastal läks mõis Vietinghoffide omandusse. 1846. aastast kuni 1919. aasta võõrandami ...

Tõlluste mõis

Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa territoorium Saaremaa valda Saare maakonnas.

Täätsi mõis

Täätsi mõis oli rüütlimõis Jaani kihelkonnas Saaremaal. 17. sajandi algul ühendati Tetze ja Töre talud Theetsi mõisaks, mis kuulus alates 1770. aastast Kareda mõisaga samale omanikule. 1798. aastal taas eraldi Täätsi Täts ja Tõre Törre talu. lesk ...

Aakre mõis

Aakre mõis oli rüütlimõis Rõngu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisa keskus Tartu maakonnas Elva vallas Aakre külas. Mõisa peahoone, ait ja viinavabrik on kultuurimälestised. Aakre mõisa Kawrimoise, hiljem Aicker või ...

Ahja mõis

Ahja mõis oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Põlva maakonna Põlva valla territooriumile.

Aru mõis (Nõo)

Aru mõis oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisakompleks Tartu maakonna Elva valla Mälgi küla territooriumile.

Elistvere mõis

Elistvere mõis oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisa alad Tartu maakonda Tartu valda. Mõisa keskus asus Elistvere külas.

Haage mõis

Haage mõis oli kirikumõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonna Tartu linna Haage küla territooriumile.

Haaslava mõis

On teada, et enne 14. sajandi keskpaika oli seal kindlusmõis, mille kaks Haselowi-nimelist venda jagasid Haaslava ja Uniküla mõisaks hilisema nimega Hilja mõis. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist oli Sergei Šeremetjev.

Haava mõis

Haava mõis oli Vesneri mõisa kõrvalmõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jäävad mõisakompleksi jäänused Tartu maakonna Tartu valla Haava küla territooriumile. Mõisa asutas Georg Gustav von Wrangell. Mõisa viimane omanik enne 1919. a ...

Hellenurme mõis

Hellenurme mõisa on esmakordselt mainitud 1641. aastal, mil see kuulus Wrangellidele. Põhjasõja järel kuulus mõis Dückeritele ja Bruiningkitele. 1850. aastal ostis mõisa Theodor Johann von Middendorff. Seal elas ja töötas ka tema poeg, tuntud loo ...

Hilja mõis

On teada, et enne 14. sajandi keskpaika oli seal kindlusmõis, mille kaks Haselowi-nimelist venda jagasid Haaslava ja Uniküla mõisaks hilisema nimega Hilja mõis.

Härjanurme mõis

Härjanurme mõis oli rüütlimõis Kursi kihelkonnas Tartumaal. Mõis rajati vahemikus 1795–1805 Puurmani mõisast eraldatud aladest. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi jääb mõisa ala Jõgeva maakonda Jõgeva valda.

Ilmatsalu mõis

Ilmatsalu mõis oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Tartu maakonna Tartu linna Ilmatsalu aleviku keskele.

Jõe mõis

Jõe mõis oli rüütlimõis Tartumaal Maarja-Magdaleena kihelkonnas. Tänapäeval jääb mõisasüda Jõgeva maakonda. Jõe karjamõis oli Mäkaste.

Jõgeva mõis

Jõgeva mõis on oma nime saanud loodusliku asukoha järgi Pedja jõe saarel saksa keelest tõlgituna Laiuse jõesaareke. Mõis on rajatud 16. sajandi lõpus. Esimest korda on mõisa mainitud 1601. aasta Poola revisjonikirjas Hoff Jagiwa, olles alles hilj ...

Kaave mõis

Kaave mõis oli Kurista mõisa kõrvalmõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Jõgeva valda Jõgeva maakonnas. Kaave mõis eraldati iseseisva rüütlimõisana Rutikvere mõisast 1741. aastal, kuuludes Pistohlkorside suguvõsale. 182 ...

Kadrina mõis (Kodavere)

Kadrina mõis oli rüütlimõis Kodavere kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonna Peipsiääre valla territooriumile.

Kaiavere mõis

Esmateated Kaiaverest pärinevad 1417. aastast, mil Otto von Uexküll pärandas mõisa Tartu tsistertslaste nunnakloostrile. 1512. aastal andis Tartu piiskop Gerhard Schrove selle lääniks vendadele Johann ja Heinrich Luggenhusenile. Hiljem oli see Wr ...

Kammeri mõis

Mõisat mainiti esimest korda 16. sajandi keskel. Tollal olid mõisa omanikud Dückerid, kelle järgi mõis ka oma saksakeelse nime Duckershof sai. 17. sajandil olid mõisa omanikud Fersenid. Pärast Põhjasõda omasid mõisat Rennenkampffid ja Helmersenid ...

Kastre mõis

Kastre mõis ehk Uue-Kastre mõis oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Kastre valda. Enne mõisat oli seal 3 km ülesvoolu ja teisel pool Emajõge Uue-Kastre piiskopilinnus saksa Warbecke, mis ehitati 14. saj ...

Kavilda mõis

Kavilda mõis, ka Vana-Kavilda mõis oli riigimõis, varem rüütlimõis Puhja kihelkonnas Tartumaal. Nüüdisajal jääb mõis Tartu maakonda Elva valda. Mõis tükeldati aastal 1868, sealjuures eraldati 125 hektarit maad tulevase Kavilda kiriku kirikumõisa ...

Kiidjärve mõis

Kiidjärve küla maad kuulusid 17. sajandi lõpus Kuuste mõisale, mis oli von Zöge aadlisuguvõsa omanduses. Kiidjärve mõisa asutamise ajaks loetakse 1726. aastat, mil Kiidjärve mõisa maad eraldati Vana-Kuuste mõisast ja mõisa omanikuks sai von Zöged ...

Kivijärve mõis

Kivijärve mõis oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas. Tänapäeval kuulub kunagise mõisa asukoht Jõgeva maakonda. Kivijärve karjamõis oli Lemuvere.

Kodijärve mõis

Nüüdisajal tegutseb mõisa peahoones Kodijärve hooldekodu.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →