ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 249

Noblessneri sadam

Noblessneri sadam on sadam Tallinna lahe ääres Miinisadama ja Lennusadama vahel. 2010. aastal rajati Peetri sadama ühte basseini väikesadam jahisadam. BLRT Grupp taotles kogu Peetri sadama nime muutmist Noblessneri sadamaks ning Tallinna Linnaval ...

Orjaku sadam

Orjaku sadam on sadam Hiiu maakonnas Kassari saarel Orjaku külas. Sadamat hakati ehitama 1912. aastal Läänemere miinilaevastiku baasiks. Esimese maailmasõja ajaks olid kaks kaitsemuuli valmis. 1978–1982 ehitas kalurikolhoos "Hiiu kalur" sadamasse ...

Paljassaare sadam

Paljassaare sadam on ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluv sadam, mis asub Tallinna lahe ääres Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee 28. Sadama territoorium hõlmab 436 000 m 2 maa-ala ja 355 000 m 2 veeala. Sadamas on 11 kaid üldpikkusega 1859 m. ...

Pirita sadam

Sadama kood on EE PIR. Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 28′ 6″ N, 24° 49′ 18″ E. Sadama territoorium hõlmab 52 286 m 2 maa-ala ja 128 014 m 2 veeala. Sadamas on 26 kaid üldpikkusega 1818 m. Suurim sügavus kai ääres on 4.2 m. Suurim võima ...

Punased kasarmud

Kuna hoonete ehitusmaterjalina on kasutatud punast tellist ja neis majutati algselt sõjaväelasi, siis hakkas rahvasuu neid maju nimetama Punasteks kasarmuteks.

Tallinna vesilennukite angaar

Tallinna vesilennukite angaar praeguses Lennusadamas ehitati aastatel 1916–1917. Kavas oli ehitada kolm angaari, teisest angaarist jõuti ehitada valmis ainult vundament, mis tänapäeval on arvatavasti säilinud pinnases. Kolmandat angaari ei hakatu ...

1. diviisi tagavarapataljon

1. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1918–1920. 1. Diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 31. detsembrist 1918. aastal formeeriti Tallinnas. Aprillis 1919. aastal, viidi mil osa 1. diviisi Tagavarapataljonist ...

2. diviisi tagavarapataljon

2. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920. 2. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 29. detsembril 1918 Haapsalus, 15. veebruaril 1919 paigutati pataljon Haapsalust Tartusse ja allutati 2. diviisi ülemal ...

3. diviisi tagavarapataljon

3. diviisi tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920. 3. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 4. aprillil 1919 Pärnus. selleks eraldati 2. diviisi tagavarapataljonist 7. rood ja paigutati Pärnu, ohvitserid määrati ...

Inseneripataljon

Inseneripataljon oli Eesti Rahvaväe väeosa, mis osales ka Eesti Vabadussõjas. Pataljon moodustati 21. novembril 1918. aastal Eesti Rahvaväe koosseisus. Pataljoni ülemaks valiti kapten Voldemar Rieberg. Pataljoni koosseisus moodustati 1. sapööriro ...

Pioneerpataljon

15. märtsil 1924 loodi Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa: Pioneerpataljon ja Sidepataljon. Need väeosad allutati inseneriväe inspektuurile, mis mängis väga olulist rolli selle väeliigi professionaalse struktuuri loomisel ja tehnikaga varus ...

Sisekaitse Operatiivrügement

Sisekaitse Operatiivrügement ehk SOR oli Eesti Vabariigi sõjaväestatud politseiüksus Siseministeeriumi valitsemisalas, mis tegutses ajavahemikul 1. detsember 1991 – 1997. Asus Jõelähtme vallas Koogil. Märtsis 1992 koliti Tallinna Rahumäe tee 6, k ...

Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp

Spetsiaalsete Operatsioonide Grupp oli algselt Kaitseliidu peastaabi luureosakonnas, hiljem Kaitseväe Vahipataljoni koosseisus ja kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses tegutsenud Eesti kaitsejõudude eriüksus aastatel 1994–1999.

Tallinna tagavarapataljon

Tallinna tagavarapataljon oli Eesti Rahvaväe väeüksus aastatel 1919–1920. Tallinna tagavarapataljon moodustati 8. aprillil 1919. aastal, kui osa 1. diviisi tagavarapataljonist aprillis 1919. aastal, viidi üle Rakverre. Tallinnasse jäänud väeosa o ...

Õhukaitse

Õhukaitse oli aastail 1928–1940 eksisteerinud Eesti lennuväe väekoondis. Õhukaitse ülem oli kindralmajor Paul Lill, alates 1. juulist 1930 kindralmajor Richard Tomberg. Õhukaitse ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil loodi Insener ...

Alutaguse murre

Alutaguse murre on Virumaa kirdeosas Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde idarühma arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seoses põhjaeesti keskmurde viru murrakute, idamurde ja kirdepools ...

Hiiu keel

Hiiu keeleks nimetatakse rahvakeeles hiidlaste murrakuid. Keeleteaduslikult on tegu eesti keele saarte murde Hiiumaa murrakurühmaga, mis omakorda jaguneb läänehiiu Emmaste ja Reigi murrak ja idahiiu Pühalepa ja Käina murrak rühmaks. Teatud hulga ...

Iisaku murrak

Iisaku murrakud on Iisaku kihelkonnas kõneldud murrakud. Mari Must eristab siin lisaks kihelkonna põhjaosas kõneldud Alutaguse murde murrakuile idamurdelist Tudulinna-Metsküla murrakut ja kihelkonna loodeosas - endisel Viru-Jaagupi alal kõneldud ...

Kirderanniku murded

Kirderanniku murded on üks kolmest eesti murderühmast. Kirderannikumurre on kitsal Põhja-Eesti rannikuribal Jõelähtme kihelkonnast Narva-Jõesuuni Virumaal laiemal alal koguni Peipsi järve ja Soome lahe vahel kõneldud põhjaeesti murderühm, mida on ...

Kirderannikumurde idarühm

Kirderannikumurde idarühm on ühe käsitluse järgi Alutagusel ning põhja- ja idapoolses Vaivara kihelkonnas kõneldud kirderannikumurde murrakurühm. Teise käsitluse järgi jaguneb see Alutaguse ja rannamurde vahel. Paljud kirderannikumurde idarühma i ...

Leivu murrak

Leivu murrak ehk leivu keel on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida rääkisid Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajooni ümbruses elanud leivud. Leivu keel jagunes konservatiivsemaks Alamõiža läti Lejasmuiža ja uuenduslikumaks Sältnä läti Zelti ...

Lüganuse murrak

Lüganuse murrak on Lüganuse kihelkonnas kõneldud Jõhvi rannamurrakule lähedane murrak, mis on Alutaguse murrakuist suutnud kõige kauem keskmurde ja koolihariduse tasandavale mõjule vastu panna. Seda on hakatud koguni taaselustama nagu lõunaeesti ...

Muhu murrak

Muhu murrak on üks eesti keele saarte murde murrakutest. Selle põhiline kõnelemise ala on Muhu saar. Muhu murrakuala on siirdeala saarte murde ja läänemurde vahel. Kõige olulisem erijoon võrreldes saarte murdega on õ-hääliku olemasolu.

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre. Neist kujunes tänapäevane eesti keel. Teiseks suuremaks eesti keele murderühmaks on lõunaeesti murded. Vahel eristatakse ka kirderanniku murderühma.

Rannamurre

Rannamurre on Virumaa läänerannal ja Harjumaa idarannal Viru-Nigula, Haljala, Rakvere, Kadrina, Kuusalu ja Jõelähtme kihelkonna saartel ja rannikul kõneldud kirderannikumurde hulka arvatud Eesti murre, mis on kujunenud tihedas vastastikuses seose ...

Saare keel

Saare keeleks nimetatakse rahvakeeles Saaremaa põliselanike saarlaste murrakuid. Keeleteaduslikult on tegu eesti keele saarte murde Anseküla, Jämaja, Kihelkonna, Kaarma, Karja, Püha, Valjala, Jaani, Mustjala ja Pöide murrakuga, mida murdeliigendu ...

Vaivara murrakud

Vaivara murrakud on Vaivara kihelkonnas kõneldud murrakud, mida on ühendatud rannamurdega. Kihelkonna kesk- ja lääneosa murrakud kuuluvad Alutaguse murde koosseisu. Seevastu põhja- ja idapoolsete külade Udria, Puhkova, Arumäe, Riigiküla ning Kudr ...

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitus

Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu tööaparaat. Eesti NSV kõrgeim valitsemisorgan Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu moodustati pärast Eesti Vabariigi valitsuse kukutamist ja Nõukogude võimu kehtestamist 2 ...

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees

Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimees oli Eesti NSV Ministrite Nõukogu juhtiv isik. Eesti NSV Ministrite Nõukogu eelkäija oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja seda juhtis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu esimees. Üleminekuajal võeti kasutus ...

Inturist

Inturist on Venemaa turismiagentuur. Agentuuri asutas 1929. aastal Jossif Stalin, töötajaskond oli seotud NKVD-ga ja see organiseeris suurema osa välisturistide liikumisi Nõukogude Liidus. Erastati 1992. aastal. Kuulub 66 protsendi ulatuses holdi ...

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti piirkondlik struktuuriüksus, mis hõlmas nii poliitilist kui ka kriminaalpolitseid ning mille ülesannet ...

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium oli Eestis Saksamaa okupatsiooni ajal 1941-1944 tegutsenud Eesti Omavalitsuse üks haldusasutusi. Direktoorium asus Tallinnas Pagari tänaval 1. Direktooriumi juhtis sisedirektor, kelleks oli Oskar Angelus. Direk ...

Hans Saar

Hans Saar oli eesti agronoom. Ta lõpetas 1913. aastal Tallinna Nikolai I Gümnaasiumi, õppis aastatel 1913–1914 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, 1913–1914 Riia Polütehnilises Instituudis põllumajandust ja 1921–1932 Tartu Ülikooli põl ...

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele

Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele on dokument, millega väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse. Volitus oli Eesti Omavalitsuse tegevuse aluseks kuni 5. detsembrini 1941, mil Eestisse määratud ...

Vabariigi Valitsus eksiilis

Vabariigi Valitsus eksiilis eksisteeris 1944–1992. Vabariigi Valitsuse eksiilis eesmärk oli hoida Eesti Vabariigi järjepidevust. Vabariigi Valitsus eksiilis tegutses 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse alusel.

Enno Penno valitsus

Penno valitsus oli ametis 20. juunist 1990 kuni 15. septembrini 1992. Penno valitsus otsustas 16. juulil 1992 lõpetada oma tegevuse üheaegselt VII Riigikogu esimese istungjärgu algusega 5. oktoobril samal aastal. Kuid sel päeval selgus valitsusel ...

Heinrich Marga valitsus

Mihkel Mathiesen – Teedeminister alates 5. juunist 1985 August Kärsna – Kohtuminister kuni surmani 8. veebruaril 1987 Elmar Järvesoo – Põllutööminister Heino Valvur – Sotsiaalminister Edgar V. Saks – Haridusminister kuni surmani 11. aprillil 1984 ...

Johannes Sikkari valitsus

Johannes Sikkari valitsus oli eksiilvalitsus 12. jaanuarist 1953 kuni 1. jaanuarini 1962. Valitsus nimetati ametisse Peaministri Vabariigi Presidendi ülesannetes August Rei poolt eriõigusel 12. jaanuaril 1953 Oslos. Johannes Sikkar ja Aleksander ...

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee

Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kehakultuuri- ja Spordikomitee oli 24. detsembril 1940 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega asutatud kehakultuuri ja spordi alal tööd kontrolliv ja juhtiv organ Eesti Nõukogude Sotsialistliku ...

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat ehk lühendatult Eesti NSV RJRK oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku süsteemis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi struktuuriüksus aastatel 1941 ja 1943–1946, mille ülesandeks oli Ees ...

1775. aasta Tartu tulekahju

1775. aasta Tartu tulekahju toimus 6. juulil 1775 ning hävitas suurema osa Tartu kesklinnast. Kuna Põhjasõjas suur osa Tartust rüüstati ja lasti õhku, eeslinnad põletati ning linnakodanikud küüditati Venemaale, käis sõjas hävitatud kivimajade taa ...

Estonia kaevanduse põleng

Estonia kaevanduse põleng oli 1988. aasta hilissügisel toimunud põleng Ida-Virumaal Estonia kaevanduses. Põleng sai alguse 3. novembril 1988 4. paneelstreki ümberlaadimiskambris ja väljus kontrolli alt. Põlengut kustutati 48 päeva.

Mustikas (kaubanduskeskus)

Mustikas on Tallinnas Mustamäel asuv kaubanduskeskus aadressil A. H. Tammsaare tee 116. Keskuses on ca 27 000 m 2 müügipinda ja tegutseb umbes 60 poodi. Ajalooliselt asus samal kohal Kadaka turg.

Toompea tulekahju

Toompea tulekahju oli 6. juunil 1684 Tallinnas Toompeal puhkenud tulekahju, milles sai kannatada suurem osa Toompea hoonetest. Tulekahju sai 6. juuni hommikul alguse tallmeister Peter Brohmanni majast. Kuna puhus tugev lõunatuul, kandus tuli peat ...

Estonia katastroof

Estonia katastroof on parvlaeva Estonia uppumine Läänemerel 28. septembril 1994 kella 0.55 ja 2.03 vahel. Laev oli teel Tallinnast Stockholmi 989 inimesega pardal, kellest päästeti 137 ja hukkus 852. Leiti vaid 95 hukkunu surnukehad. Parvlaeva Es ...

Urmas Alender

Urmas Alender oli eesti laulja ja laulukirjutaja. Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 8. lend. Sai tuntuks rokkansambli Ruja isikupärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja -kassette, sealhulga ...

Estonia huku uurimiskomisjon

Estonia huku uurimiskomisjon oli Eesti, Rootsi ja Soome valitsuse moodustatud ühiskomisjon, mis uuris Estonia hukuga seonduvat. Komisjon moodustati vahetult pärast laeva hukkumist 28. septembril 1994. Komisjonis oli igast riigist kolm liiget, kok ...

Estonia mälestusmärk Stockholmis

Estonia mälestusmärk Stockholmis on Estonia katastroofis 28. septembril 1994 hukkunute mälestuseks püstitatud mälestusmärk Rootsis Stockholmis Djurgårdenil Galärvarvi surnuaia juures. Hallist graniidist mälestusmärgi tegi poola kunstnik Mirosław ...

Ille Molloka

Ille Molloka oli eesti sõudja. Ta lõpetas 1980. aastal Tartu 10. Keskkooli ja 1982. aastal kokana 15. Kutsekeskkooli Tallinnas. Töötas parvlaeval Estonia kokana. Ta hukkus 28. septembril 1994 Estonia katastroofi tagajärjel.

Enno Põllu

Lõpetas 1954. aastal Tallinna Kommunaal-Ehitustehnikumi ja 1960. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia mehhaniseerimisteaduskonna. Töötas 1963. aastast Kadrina EPT juhatajana. Aastatel 1992–1994 oli Kadrina vallavanem. Tal oli teeneid kohalike sp ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →