ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 262

Kuigõ tsässon

Kuigõ tsässon on ehitatud nii seest kui ka väljast tahumata männipalgist. Hoonel on lahtine varjualune, mille külgedel on umbes 80 cm kõrgune piire. See on valmistatud püstistest servamata laudadest ja paigaldatud mõnesentimeetriste vahedega. Pii ...

Küllätüvä tsässon

Küllätüvä tsässon on Nahtsi Anastassia Vanema tsässon Küllätüvä külas Setomaa vallas. Nahtsipäev on 11. novembril ukj 29. oktoobril vkj. Tsässon on ehitatud aastatel 1925–1928 varasema, lagunenud tsässona asemele.

Laossina tsässon

Laossina tsässon on Jumalaema Sündimise tsässon Laossina külas Setomaa vallas. Jumalaema Sündimise püha on 21. septembril. Aastatel 2004–2005 viidi tsässona vanuse määramiseks läbi dendrokronoloogiline mõõtmine, mille tulemusena leiti, et tsässon ...

Meldova tsässon

Tsässon on pühitsetud Anastassiale. 11. november ehk nahtsipäev on lisaks Meldovale tsässonapühaks veel Uusvada, Rokina, Serga, Küllätüvä ja Säpina tsässonas. Rahvapärimuse järgi ehitas selle Saava Kirillov, kes leidnud sealt Anastassia ikooni ni ...

Mikitamäe uus tsässon

Mikitamäe uus tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mikitamäe külas Setomaa vallas. 1990. aastate lõpul leiti, et vana tsässon pole enam taastatav ning hakati ehitama uut tsässonat, mis valmis 1998. aastal. Ometi võeti 2000 ...

Mikitamäe vana tsässon

Mikitamäe vana tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Mikitamäe külas Setomaa vallas. Tsässon paiknes varem Mikitamäe küla läbiva Tartu-Petseri tee ääres Mikitamäe kalmistul. Kunagisel külakalmistul lõpetati matmine 1830/ 18 ...

Obinitsa tsässon

Tsässon on paasapäeva tsässon, paasapäev on 19. august. Tsässon on ehitatud 2007. aastal, ehitaja on Ain Raal. Tsässonat kasutatakse paasapäeval, muul ajal avatakse turistidele setu kultuuri tutvustamiseks, kuna paikneb Obinitsa muuseumitarõ kõrv ...

Pelsi tsässon

Pelsi tsässon paikneb Grossmanni katastriüksusel. Tsässon on pühitsetud püha ja õiglase Anna nimele. Tsässona püha on annepäev 7. august Juliuse ehk vana kalendri järgi 25. juuli. Tsässon on kasutuses ja heas ehituslikus seisukorras. Hoone ei ole ...

Podmotsa tsässon

Podmotsa tsässon on Suvistepühi ehk Nelipühi tsässon Setumaal, Podmotsa külas Setomaa vallas. Suvistepühad ehk nelipühad on 50 päeva pärast ülestõusmispühi. Tsässon asub kalmistul ja on tõenäoliselt ehitatud 1760. aastal. Seda on ehitatud ümber v ...

Rokina tsässon

Rokina tsässon on pühitsetud pühale Anastasiale ning püha on nahtsipäev 11. november juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoober. Tsässon ei ole pidevas kasutuses. Hoone ei ole riikliku kaitse all, kuid on heas ehituslikus seisukorras. Viimane r ...

Rääsolaane tsässon

Rääsolaane tsässon on Eelija tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rääsolaane külas Setomaa vallas. Nimipühaku päev on 20. juulil. Tsässon on tõenäoliselt ehitatud 1773. aastal ning seda on ehitatud ümber 2001. aastal.

Serga tsässon

Serga tsässon on tsässon Setumaal Serga külas Setomaa vallas. See on pühendatud pühale Anastasiale ja tsässona pühaks on nahtsipäiv 11. november juliuse ehk vana kalendri järgi 29. oktoober. Serga küla keskel paikneva tsässona ümbrust kasutatakse ...

Suure-Rõsna tsässon

Suure-Rõsna tsässon on Anastassia tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Rõsna külas Setomaa vallas. Tsässon on pühitsetud Nahtsile Anastassia Vanemale, kelle püha Nahtsipäev tähistatakse siin 11. novembril Juliuse ehk vana kalendri jä ...

Säpina tsässon

Säpina tsässon on tsässon Setumaal, Säpina külas Setomaa vallas. Kuna naabruses olev Matsuri küla on suurem, on seda vahel nimetatud ka Matsuri tsässonaks. Tsässon on pühitsetud Nahtsile Anastassia Vanemale, kelle püha tähistatakse siin 11. novem ...

Tobrova tsässon

Tobrova tsässon paikneb Tobrova külas Koplioja maaüksusel rahva seas tuntud Luikjärve talu hoonete kõrval, Tobrova–Helbi tee ääres. Tsässona pühaks on paasapüha ehk lihavõõdõh, mis on liikuv püha. Tsässon leiab harva kasutust, peamiselt on teda v ...

Treski tsässon

Treski tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Treski külas Setomaa vallas. Tsässon on pühitsetud Ristija Johannesele, kelle püha tähistatakse siin 7. juulil Juliuse ehk vana kalendri järgi 24. juunil. Tsässon on tõenäoliselt ...

Ulaskova tsässon

Ulaskova tsässon on pühitsetud Thessaloniki pühale suurmärtrile Dimitrile. Tsässona püha on midrosk 8. novembril Juliuse ehk vana kalendri järgi 26. oktoober. Hoone ei ole riikliku kaitse all. On heas ehituslikus seisukorras.

Usinitsa tsässon

Usinitsa tsässon on tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Usinitsa külas Setomaa vallas. Tsässon on pühitsetud Jumalaema Kaitsele, mille püha tähistatakse siin 14. oktoobril Juliuse ehk vana kalendri järgi 1. oktoobril. Tsässon on ehi ...

Uusvada tsässon

Hoone ei ole riikliku kaitse all. On heas ehituslikus seisukorras. Viimane suurem remont tehti riikliku programmi "Pühakodade säilitamine ja areng" rahastusel 2008–2009. Tsässonas on hoitud surnuid.

Viro tsässon

Viro tsässon oli tsässon Setumaal Viro külas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Setomaa vallas Võru maakonnas. Tsässona asukohta tähistab Viro kivirist. Tsässonas asunud kivirist pärineb Vilemon Talomehe arvates Petseri kloostri asutamise aegadest ...

Võmmorski uus tsässon

Võmmorski uus tsässon on nelipühade ehk suvistepüha tsässon, mis ehitati 1998-1999. aastal Võmmorski vana tsässona lähedale. Paikneb keset Võmmorskit teede ristil Piusa jõest lõuna pool. Tsässon pühitseti 18. augustil 1999. aastal.

Võmmorski vana tsässon

Võmmorski vana tsässon on suvistepühi ehk nelipühi tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Võmmorski külas Setomaa vallas. Suvistepühad ehk nelipühad on 50 päeva pärast ülestõusmispühi. Tsässon on ehitatud umbes 1911. aastal.

Väike-Rõsna tsässon

Väike-Rõsna tsässon on Anna tsässon Setumaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Väike-Rõsna külas Setomaa vallas. Nimipühaku päev on 7. augustil. Tsässon asub kunagisel Väike-Rõsna kalmistul ja on tõenäoliselt ehitatud 18. või 19. sajandil. Seda on ...

Läänemaa Suursoo

Läänemaa Suursoo on soo Läänemaa ja Harjumaa piiril. Läänemaa Suursoo võeti kaitse alla esmalt sookaitsealana 1981. aastal. Hiljem moodustati Läänemaa Suursoo maastikukaitseala. Läänemaa Suursoo koosneb arvukatest soolaamadest, mida eraldavad Vih ...

Ohepalu soo

Ohepalu soo on soo Ohepalu looduskaitseala keskosas. Administratiivselt jäävad Ohepalu soo alad Harjumaa ning Lääne-Virumaa piirialadele. Ohepalu soo jaguneb Maa-ameti kaardiserveri andmetel nii ida- kui läänepoolseks Ohepalu rabaks, mis on pooli ...

Pääsküla raba

Pääsküla raba on raba, mis asub Tallinna linna ja Saku valla territooriumil. Rabast suure osa moodustab inimtegevuse tulemusel metsastunud raba. Pääsküla rabas asuvad õpperajad ning raba alale kuulub ka endine Pääsküla prügila. Pääsküla raba pind ...

Rae raba

Rae raba on raba Harju maakonna Rae vallas. Halduslikult asub Rae raba Rae küla ja Soodevahe küla territooriumil. Raba põhjaosa külgneb Tallinna linnaga, täpsemalt Tallinna lennujaama maandumisrajaga. Lõunas piirneb Rae raba Vaskjala–Ülemiste kan ...

Soosepa raba

Soosepa raba on raba Viimsi poolsaarel, halduslikult Harju maakonnas Viimsi vallas. Raba on arvele võetud ürglooduse objektina. Raba on tekkinud Antsülusjärve staadiumil Merivälja põiksäärte eraldatud ja hiljem kinni kasvanud ja soostunud rannajä ...

Suru Suursoo

Suru Suursoo ehk Suru soo ehk Kõnnu Suursoo asub soo Harju maakonnas Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Soo on arvele võetud ürglooduse objektina. Soo pindala on 2557 ha. Sellest 1558 ha jääb madal- ja siirdesoolasundi alla ning 999 ...

Viru raba

Viru raba on raba Harjumaal Lahemaa rahvuspargis Tallinna–Narva maantee lähedal. Viru raba matkarada algab Liiapeksi–Loksa maantee lähistelt ja lõpeb Jõelähtme–Kemba tee ääres. Viru raba pindala on 235 ha. Esindatud on rabale iseloomulik paks tur ...

Võhma raba

Võhma raba on raba Harjumaal Kuusalu vallas Koitjärve küla territooriumil. Võhma raba on Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala osa. Üks paremini säilinud tervikliku veerežiimiga rabasid Eestis. Sood eraldab Jussi järvedest Jussi Järvemägi, piirab edelas ...

Feodorisoo

Feodorisoo moodustab ca 577 ha suuruse lõunapoolse osa Agusalu looduskaitsealast lka Repna, Sinoi Heinasoo, Riiska soo ning Võhmakivi ja Valgesoo kõrval. Agusalu looduskaitseala paikneb omakorda Eesti suurima soostiku – Puhatu – edelaosas. Tänapä ...

Muraka raba

Muraka raba laiub Ida-Viru maakonnas Alutaguse ja Lüganuse vallas, Rannapungerja ning Purtse jõe veelahkmel. Sageli käsitletakse Muraka raba koos Ratva rabaga – Muraka-Ratva soostikuna. Soostikku kuulub neli tuntumat ning mitu väiksemat rabamassi ...

Puhatu soostik

Puhatu soostik asub Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas. Soostiku pindala on 57 079 hektarit, hõlmates ligikaudu 1/3 Alutaguse madaliku alast. Soostik ulatub Peipsi põhjakaldalt Auvere-Narva jooneni. Puhatu soostik on tekkinud järvealade ja miner ...

Sirtsi soo

Sirtsi soo on soomassiiv Ida-Viru ning Lääne-Viru maakonna piirimail Pandivere kõrgustiku jalamil. Soo pindala on 5644 hektarit. Kohalikest omavalitsustest puudutab Sirtsi soo Lüganuse ja Vinni valda. Soo on tekkinud jääjärvelise nõo soostumise t ...

Kodru raba

Kodru raba on raba Järva maakonnas Järva vallas Vetepere külas ning kuulub Epu-Kakerdi soostiku suursoostikku. Kodru raba turbalasundi paksus on kuni 8.5 m. Raba keskel asub 1.7 hektari suurune ebakorrapärase kujuga Vibujärv. Maalilist raba ümbri ...

Kaarupipealne soo

Kaarupipealne soo, kõnekeeles Kaarupipealne, ka Aamse soo on soo Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna piiril Kirimäe ja Aamse külas. Soo pindala on 45 ha. Soo on madalsoo erinevate tarnakooslustega, soo kagunurgas on märjal ajal l ...

Kirimäe Jaanisoo

Kirimäe Jaanisoo on soo Lääne maakonnas Lääne-Nigula valla ja Haapsalu linna piiril Kirimäe ja Aamse külas. Soo on madalsoo erinevate tarnakooslustega, soo kirdenurgas on natuke siirdesoo algeid. 20. sajandi algupoolest on soo idapooles ummistunu ...

Leidissoo

Leidissoo on soo Lääne maakonnas. Soo jääb Leidissoo looduskaitsealale. Soo turbakihi paksus on kuni 4.4 m. Sealhulgas madalsooalal väga veerikka madalsooturba lasund kuni 3.5 m. Leidissoo servaaladel esineb kohati nõmmraba alasid, arvukalt rabal ...

Lekepealne madalsoo

Lekepealne madalsoo, ka Leke soo kõnekeeles Lekepealne, Laheva Leke, on soo Lääne maakonnas Haapsalu linna piiril vastu Lääne-Nigula valda, Laheva ja Kadaka külas. Soo on noor madalsoo keskmiselt 1 meeter üle merepinna. Soo loodeservas endise Vas ...

Linnuraba (Lääne maakond)

Linnuraba on rabamassiiv Läänemaa Suursoos Lääne maakonnas. Soo jääb Suursoo maastikukaitsealale. Linnuraba on suur lageraba ja väga hästi oma algse struktuuri säilitanud rabamassiiv. Raba nõlval kasvab vaid üksikuid puid ja puudegruppe, seal pol ...

Laukasoo (Vihula)

Laukasoo on soo Lahemaa rahvuspargi lõunaosas. See on Lahemaa suurim ja tuntuim soo. Administratiivselt jääb Laukasoo Lääne-Virumaale Haljala valda. Laukasoo võeti kaitse alla 1971. aastal Lahemaa rahvuspargi ühe reservaadina. Praegu kannab Lauka ...

Tudu soostik

Tudu soostik on soostik Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas. See koosneb Punasoost, Järvesoost, Luussaare soost ja Rasivere soost. Soostiku pindala on 6240 ha. Suur osa soostikust paikneb Tudusoo looduskaitsealal, mille pindala on 4719.4 ha ja mis ...

Meenikunno soo

Meenikunno soo on Põlva maakonnas Räpina vallas asuv raba. Soo pindala on 1448 hektarit ning turbakihi maksimaalne paksus 6 meetrit. Raba edelaosa on tekkinud pärast jääaega kujunenud veekogu kinnikasvamisel, ülejäänud osas on soo arenenud liival ...

Valgesoo

Valgesoo on raba Põlva maakonnas Põlva vallas Kiidjärve külas. Raba geograafilised koordinaadid on 58°08.58°09 N, 27°04.27°06 E. Valgesoo on valdavalt puisraba - esineb vaid kaks lagedamat ala, kus kasvavad kanarbikulised. Raba on lamedapinnaline ...

Kesu raba

Kesu raba asub Rapla maakonna ja Pärnu maakonna piiril. Halduslikult on suurem osa rabast Märjamaa vallas ning raba lõunapoolsed servalad ulatuvad veidi ka Põhja-Pärnumaa ja Lääneranna valla aladele. Kesu raba pindala on 30 km². Turbalasundi paks ...

Mõrdama raba

Mõrdama raba on raba Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas. Raba territoorium jääb 2007. aastal loodud Mõrdama hoiuala piiridesse. Mõrdama raba pindala on umbes 900 hektarit. Mõrdama raba paikneb jääjärvede uhutud moreenitasandikul. Raba turbalas ...

Nigula raba

Nigula raba on soomassiiv Pärnumaal Saarde vallas. Raba pindala on 2320 ha. Nigula raba on lääne-eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne ...

Tolkuse raba

Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo. Raba asub Tallinn–Pärnu–Ikla maantee ääres Häädemeestest umbes 6 km põhja pool. Raba pindala on 55 km². 1856. aastal kaevatud Timmkanal jagab raba kaheks osaks ja lõunapoolse ...

Aela-Viirika soo

Aela-Viirika soo asub Rapla maakonnas Rapla vallas. Soo pindala on 2601 ha. Sooala võeti kaitse alla 1981. aastal Aela-Viirika sookaitseala, praegu kaitstakse osa soomassiivist Aela maastikukaitseala 1341.6 ha nime all. Nagu nimigi vihjab koosneb ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →