ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 267

Viinistu–Pärispea tee

Viinistu–Pärispea tee on kõrvalmaantee Kuusalu vallas. Tee pikkus on 3.3 km. Tee saab alguse Loksa–Viinistu tee lõpus Viinistu külas ning lõpeb Loksa–Pärispea tee kümnendal kilomeetril Pärispea külas. Tee kulgeb läbi eelnimetatud külade. Tee ei ü ...

Haava allikad

Haava allikad on asuvad Järva maakonnas Järva vallas. Need on kolm lähedal asuvat tõusuallikat. Allikate koguvooluhulk on suvel u 25 l/s, nende temperatuur on 5.4 °C.

Himmaste allikad

Himmaste allikad on kaitsealused allikad Põlvamaal Põlva valla ja kihelkonna Himmaste külas. Himmaste allikad asuvad Orajõe veerul Himmaste vana koolimaja lähedal. Allikavesi voolab umbes 150 meetri kaugusel asuvasse Orajõkke. Allikaid on nimetat ...

Jaama allikad

Jaama allikad on allikad Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Kassi külas. Allikate koguvooluhulk on 10 l/s. Allikad voolavad Massumõisa oja ja Virastuoja kaudu Ärmä jõkke.

Karksi põrguallikad

Karksi põrguallikad on allikad Sakala kõrgustikul asuvas Karksi ürgorus, halduslikult Viljandi maakonnas Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas. Üks allikatest on moodustanud Karksi põrguhaua ehk koopa. Selle allika vooluhulk on 2-5 l/s. Karksi põrguall ...

Kavilda ohvriallikas

Kavilda ohvriallikas Käve läte, Kave läte) on ohvriallikas Tartu maakonnas Elva vallas Mõisanurme külas Kavilda ürgoru veerul. Allikas on tunnistatud ürglooduse objektiks. Ohvriallikast 2 km lõunas asub Soova Veskiallikas.

Lepasalu allikad

Lepasalu allikad on rühm allikaid, mis asuvad Lepistiku pargis Mustamäe asumis Tallinna Mustamäe linnaosas. Allikad on koos pargiga looduskaitse all.

Mustallikas

Mustallikas on loodusmälestis ja ohvriallikas Paekülas Raplamaal. Mustallikas on suurim Üüste allikate rühmast. Allikast väljavoolav vesi suubub Pühajõe oja kaudu Kasari jõkke. Allika pikkus on 20 meetrit, laius 7-8 meetrit. Maksimaalne sügavus 1 ...

Odalätsi allikad

Odalätsi allikad on allikad Odalätsi külas Saaremaa vallas Odalätsi maastikukaitsealal. Ümbruskonna soodest, ja võimalik, et ka Karujärvest tulev allikate vesi jookseb mööda maa-aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi ...

Ohvriallikas (Arussaare)

Ohvriallikas on allikas Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas ja Pilistvere kihelkonnas Arussaare külas. Allika keskmine vooluhulk on suvel 4 l/s, kevadel 18.6 l/s.

Pikamaa allikad

Pikamaa allikad on allikad Läänemaal Lääne-Nigula vallas Üdruma külas. Allikate geograafilised koordinaadid on: 58° 48′ 18″ N, 24° 3′ 24″ E, 58° 48′ 17″ N, 24° 3′ 26″ E, 58° 48′ 18″ N, 24° 3′ 25″ E. 58° 48′ 16″ N, 24° 3′ 25″ E, Allikad asuvad Jõe ...

Purskav allikas

Purskav allikas on inimtekkeline arteesia kaevu tüüpi allikas Järvamaal, Järva vallas, Jõekülas. Purskav allikas tekkis 1980. aastatel kui Oostriku jõe ümbruse kaardistamisel sattusid geoloogid puurimise käigus veesoonele. Esialgu purskas vesi pe ...

Rebasmäe allikas

Rebasmäe allikas ehk Ilumetsa allikas on allikas Võrumaal Võru vallas. Rebasmäe allikas asub Rebasmäe oja kaldaveerul. Allikas on umbes meetri sügavune ja moodustab tiigi pindalaga 4x8 meetrit. Allika suvine vooluhulk on 30 l/s. Allikavesi on suu ...

Saula Siniallikad

Saula Siniallikad on allikad Kose vallas Saula külas. Koosneb kolmest suuremast allikast, mis erinevad nii oma värvilt: rohekassinine, pruunikasmust ja hallikassinine, kui ka mõõtmetelt. Summaarne vooluhulk on 20–30 liitrit sekundis ja allikate v ...

Sinialliku allikad

Sinialliku allikad on kaitsealused allikad Sakala kõrgustiku keskosas Loodi-Sinialliku ürgorus, Viljandi maakonnas Viljandi vallas Intsu külas. Allikad avanevad Loodi-Sinialliku ürgorus ja asuvad Sinialliku järve lähedal, neist suurem – Suur Sini ...

Taebla ohvriallikas

Taebla ohvriallikas on mälestis Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Pälli külas Priguldi maadel. Allikast umbes 100 m põhja poole jääb Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla maantee, umbes 300 m lääne poole jääb Ridala–Nigula tee. Taebla ohvriallikas paikneb k ...

Viimsi Rauaallikas

Viimsi Rauaallikas oli allikas Harju maakonnas Viimsi vallas Lubjamäel. See oli langeallikas, mis avanes Lubjamäe jalamil asuvas koopas. Allika vooluhulk oli 0.1–1.0 l/s. Ajavahemikus 2016-2017 suunati Rauaallika vesi kanalisatsioonikaevu. Allika ...

Eesti jõed

Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Saarte vesikond 4140 km 2 Narva-Peipsi vesikond 15 620 km 2 Soome lahe vesikond 9942 km 2 Väinamere – Riia lahe ...

Ahja jõgi

Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102.1 km, valgla 1074.3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi. Pühapaigana on Ahja jõge nimetatud Ohvrijõeks. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru ma ...

Elva jõgi

Elva jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi. Saab alguse Otepää Valgjärvest Põlva maakonnas. Jõe pikkus on 85.3 km ja valgala 451.4 km², üldine langus on 144 meetrit. Voolab läbi Elva linnast ja Keeri järvest. Jõe alguses nimetatakse teda Tamme ojak ...

Jägala jõgi

Jägala jõgi on 98.8 km pikk jõgi Põhja-Eestis. Jõgi saab algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Ihasalu lahte. Ülemjooksul voolab jõgi läbi Kõrvemaa soode. Jägala jõe suuremateks lisajõgedeks on paremalt Soodla jõgi, Jänijõ ...

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis. See 452 km pikkune jõgi on pikim Lätis voolav jõgi Daugavat voolab Lätis ligi 100 km vähem. Koiva lähe on linnulennult vaid 90 km kaugusel suudmest. Jõe valgla on 9800 km² suur. Koiva langus on 234 meetrit, lang on 0.52 m/km. ...

Pedja jõgi

Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke, varem arvati teda hoopis Põltsamaa jõe suurimaks lisajõeks. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni on tema nimi ka Avanduse jõgi ja alat ...

Piusa jõgi

Piusa jõgi on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil. Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus. Jõe pikkus on 108 km, valgala 7 ...

Pokardi oja

Pokardi oja on Lõuna-Eestis asuv oja, mis saab alguse Tõrva linnast ligikaudu 5 kilomeetrit lääne pool ja suubub Tõrvas Õhne jõkke. Oja kogupikkus on 8.9 km ja selle valgla pindala on 11.3 km². Oja läbib keskjooksul Tikste ürgorgu ning kahte pais ...

Purtse jõgi

Purtse jõgi on jõgi Põhja-Eestis. Purtse jõgi saab alguse Punasoo idaservast Lääne-Virumaal ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km ja valgla 810 km². Purtse jõgi on üks Eesti kärestikurikkamaid jõgesid. Jõe suudmes on väike Purtse sadam. Jõe ...

Salla jõgi

Salla jõgi on jõgi Eestis. See on Pedja jõe lisajõgi ja kuulub Narva-Peipsi vesikonda. Salla jõgi saab alguse Lääne-Virumaal Salla küla lähedalt ja suubub Pedja jõkke Jõgevamaal Reastvere külas. Jõgi on 18 km pikkune ja selle valgla suurus on 30. ...

Teenuse jõgi

Teenuse jõgi on Kasari jõe ülem- ja keskjooksu nimetus kuni Vigala jõega ühinemiseni. Kohalikud nimetavad ülemjooksu ka Russalu ja Sipa jõeks. Pikkus 87 kilomeetrit, jõgikonna pindala 846 ruutkilomeetrit ning aasta keskmine vooluhulk on Vigala jõ ...

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Vagula järvest ülesvoolu kannab ka nime Pühajõgi ja alamjooks ...

Väike Emajõgi

Väike Emajõgi on jõgi Eestis. Väike Emajõgi saab alguse Otepää kõrgustikult, Väikse-Munamäe nõlvaallikast ja suubub Võrtsjärve lõunatippu. Tuntumaks alguseks on Pühajärve väljavool mis aga pole õige. Jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugu ...

Eesti järved

Eesti järved on Eesti territooriumil asetsevad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha. Suurimad ...

Auksi-Karula järved

Auksi-Karula järved on järvestik Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandimaal Viljandi vallas. Järvestik asub kõrgustiku põhjaosa lõhestavas põhja-lõunasuunalises Auksi-Karula ürgorus ja selle naabruses asuvas nn. Pärsti nõos. Auksi-Karula ürgorus a ...

Kooraste järved

Kooraste järved on järvestik Põlva- ja Valgamaa piiril Otepää kõrgustiku kaguosas kahes üksteisega ristuvas ürgorus. Kirde-edelasuunalises Jõksi-Kooraste ürgorus on viis aheljärve ja loode-kagusihilises Vidrike-Kooraste ehk Truuta ürgorus on 10 a ...

Rooni järved

Rooni järved on kaks pea ühesuurust metsajärve Valgamaal Tõrva vallas. Nad on eraldatud kitsa maaribaga ja kraaviga ühendatud. Läänepoolsem Rooni järv on 5 ha suur ja 17 m koos lendmudaga sügav ning idapoolsem Nauska järv on 5.7 ha suurune ja kun ...

Tihu järved

Tihu järved on järvestik Hiiumaa keskosas, kus loode-kagusuunalises vagumuses paikneb järjest kolm järve. Järvedest kagupoolseim on Tihu järv, järgnevad Keskmine ja Kolmas järv. Ludvig August Mellini "Liivimaa atlase" kaardil kandsid need Männama ...

Anne kanal

Anne kanal on kunstlik veekogu Tartus Annelinnas. Kanal on kaheosaline, osade vahelt läheb läbi Sõpruse sild. Kanali I osa paikneb kesklinna pool, Emajõe suhtes ülesvoolu, II osa Ihaste pool ehk allavoolu. Anne kanali I osa on kasutusel supluskoh ...

Kumari kanal

Kumari kanal on Esimese maailmasõja ajal loodud põhja–lõunasuunaline kanal läbi Väinamere madalate osade. See oli lühikest aega alternatiivseks faarvaatriks madalamale peamisele Muhu väina laevateele. Kanalit on kasutatud valdavalt sõjalisel otst ...

Neeva kanal

Neeva kanal on kanal Järva maakonnas. Kanal on 28 km pikk, valgla pindala on 153.7 km². Kanal suubub vasakult poolt Prandi jõkke. Kanal on rajatud maade kuivenduse eesmärgil. Sinna suubub ka ümbruse drenaaž. Kanal saab alguse Müüsleri mõisa tagan ...

Rukki kanal

Rukkirahu kanal ehk Rukki kanal on 2.5 km pikkune lääne–idasuunaline kanal Rohuküla–Heltermaa laevateel Rohuküla sadama lähedal, Rukkirahust põhja pool. Kanal on 60–65 meetri laiune ja 5 meetri sügavune. Varem oli kanal 43 meetri laiune ja 4.5 me ...

Apametsa peakraav

Apametsa peakraav on kraav Harjumaal Harku vallas Tabasalu alevikus ja Tiskre külas. Peakraavi pikkus on 3.4 km. Peakraav suubub Kakumäe lahte. Peakraavi valgla on 4.1 km². Lähe on Tiskre küla kaguservas. Rannamõisa teest Tallinna–Klooga maantees ...

Aranküla peakraav

Aranküla peakraav on kraav Raplamaal Rapla vallas Aranküla, Ridaküla, Sulupere ja Uusküla külas. Peakraavi pikkus on 6.1 km ning see suubub paremalt Vigala jõkke. Peakraavi valgla on 15.9 km². Lähe: 59° 1′ 38″ N, 24° 51′ 22″ E; suue: 59° 0′ 19″ N ...

Aruküla oja

Aruküla oja on oja Raplamaal Märjamaa vallas Kunsu, Aruküla ja Jõeääre külas. Oja pikkus on 8.5 km ning see suubub paremalt Vigala jõkke 31.2 km suudmest. Oja valgla on 41.2 km². Vasakult suubub ojja Haimre peakraav 0.5 km suudmest. Oja saab algu ...

Asuküla peakraav

Asuküla peakraav on kraav Läänemaal Haapsalus ja Haapsalu linnas Kiltsi, Mägari, Valgevälja, Vilkla ja Väike-Ahli külas ning Paralepa alevikus. Peakraavi pikkus on 8.7 km. Peakraav suubub Haapsalu linna lääneosas Eeslahte. Peakraavi valgla on 38. ...

Haimre peakraav

Haimre peakraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Altküla, Haimre, Jõeääre ja Kunsu külas. Peakraavi pikkus on 8.1 km ning see suubub vasakult Aruküla peakraavi 0.5 km suudmest. Peakraavi valgala on 21.6 km². Peakraavi läte on Moka külas, Haimre ...

Hardu peakraav

Hardu peakraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Keedika, Luigu, Seljaküla ja Vidruka külas. Peakraavi pikkus on 13.1 km. Peakraav suubub Seljaküla külas vasakult Vihterpalu jõkke 31.1 km suudmest. Peakraavi valgla on 25 km². Lähe on Luigu k ...

Kavaku oja

Kavaku oja on peakraav Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas, Raudna jõe parempoolne lisajõgi. Kraavi pikkus on 12.9 km, valgla pindala 40.5 km², langus 61 m ja lang 4.7 m/km. Kraav saab alguse 94 m kõrgusel Pärsti külas ...

Keava peakraav

Keava peakraav on kraav Raplamaal Kehtna vallas Linnaaluste ja Põrsaku külas. Peakraavi pikkus on 4 km ning see suubub Põrsaku külas vasakult Vigala jõkke 86.6 km suudmest. Peakraavi valgala on 4.2 km². Peakraav algab Linnaaluste külas. Lähtest u ...

Kelba peakraav

Kelba peakraav on kraav Raplamaal Kohila vallas Rabivere külas ning Rapla vallas Kelba ja Raka külas. Peakraavi pikkus on 6 km ning see suubub vasakult Kasari jõkke 106.7 km suudmest 59° 5′ 28″ N, 24° 38′ 4″ E. Peakraavi valgala on 16.2 km². Lähe ...

Kuke peakraav

Kuke peakraav on vooluveekogu Ida-Saaremaal. Peakraavi lähe asub Väkra külas Kuivastu–Kuressaare teest 2 km kagus. Keskjooksul läbib jõgi Koigi järve lõunaosa. Peakraavis leidub arvukalt haugi, võrdlemisi arvukalt lutsu ning vähesel arvul ahvenat ...

Kuralepa kraav

Kuralepa kraav on kraav Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Pööravere külas ja Raplamaal Märjamaa vallas Nurme külas. Kraavi pikkus on 4.7 km ning see suubub paremalt Rogenese ojja 2.8 km suudmest. Kraavi valgala on 19.3 km². Kraavi lähe on Pööravere ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →