ⓘ Free online encyclopedia. Did you know? page 268

Käntu kraav

Käntu kraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kastja külas, Lääneranna vallas Rumba külas ning Raplamaal Märjamaa vallas Läti külas. Kraavi pikkus on 5.8 km ning see suubub vasakult Kasari jõkke 25.6 km suudmest. Kraavi valgla on 9.3 km². Kr ...

Lehuraba peakraav

Lehuraba peakraav on kraav Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Lehu külas ja Metsavere külas. Peakraavi pikkus on 4.8 km ning see suubub Lehu külas vasakult Enge jõkke 29.3 km suudmest. Peakraavi valgla on 16.7 km². Paremalt suubub peakraavi Anne kra ...

Loime peakraav

Loime peakraav on peakraav Sakala kõrgustiku idaosas Viljandi maakonnas Viljandi vallas, Väluste oja parempoolne lisajõgi. Kraavi pikkus on 6.9 km, valgla pindala 6.8 km², langus 6 m ja lang 0.87 m/km. Kraav saab alguse 50 m kõrgusel Vasara külas ...

Metslõugu oja

Metslõugu oja on oja Harjumaal Lääne-Harju vallas Audevälja, Hatu, Metslõugu, Määra ja Pae külas. Oja pikkus on 13.6 km. Peakraav suubub Hatu külas paremalt Vihterpalu jõkke 12.8 km suudmest. Oja valgla on 27.1 km². Lähe on Määra külas. Suudme va ...

Oela kraav

Oela kraav on kraav Raplamaal Rapla vallas Kodila, Oela, Raka, Seli-Nurme ja Äherdi külas. Kraavi pikkus on 6.1 km ning see suubub paremalt Raka peakraavi 1.1 km suudmest. Kraavi valgala on 19.7 km². Kraavi lähe on Äherdi külas 59° 4′ 43″ N, 24° ...

Oese peakraav

Oese peakraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Kojastu, Oese, Paljasmaa, Vigala-Vanamõisa ja Vängla külas. Peakraavi pikkus on 6.3 km ning see suubub Kojastu külas paremalt Velise jõkke 2.7 km suudmest. Peakraavi valgla on 9.8 km². Kraav saab a ...

Oidrema peakraav

Oidrema peakraav on kraav Pärnumaal Lääneranna vallas Kunila, Parivere, Tuhu, Tuudi, Oidrema, Paimvere ja Tõitse külas. Peakraavi pikkus on 11.7 km ning see suubub Tuudi külas 58° 38′ 44″ N, 23° 49′ 30″ E paremalt Tuudi jõkke 15.1 km suudmest. Pe ...

Oru peakraav

Oru peakraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Jalukse, Mõisaküla, Soolu ja Vedra külas. Peakraavi pikkus on 9.7 km. Peakraav suubub Vedra külas vasakult Salajõkke 59° 1′ 58″ N, 23° 40′ 36″ E 4.1 km suudmest. Peakraavi valgala on 17.8 km². L ...

Pallase peakraav

Pallase peakraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Palase ja Manni külas. Peakraavi pikkus on 5 km ning see suubub vasakult Velise jõkke 20.8 km suudmest. Peakraavi valgala on 11.2 km². Peakraavi lähtest lõunasse jääb Selja-Põdra hoiuala. Kraavi ...

Põldetaguse peakraav

Põldetaguse peakraav on kraav Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kodesmaa ja Langerma külas. Peakraavi pikkus on 5.2 km ning see suubub Langerma külas 58° 38′ 55″ N, 24° 23′ 54″ E paremalt Kõverojja 3 km suudmest. Peakraavi valgala on 3.6 km². Kraav ...

Põlendmaa kraav

Põlendmaa kraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Seljaküla külas ning Lääne-Nigula vallas Hindaste ja Variku külas. Kraavi pikkus on 3.8 km. Kraav suubub Seljaküla külas vasakult Vihterpalu jõkke 24.9 km suudmest. Kraavi valgla on 10.5 km². ...

Rägina peakraav

Rägina peakraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kaare, Kaasiku, Keskvere, Kirna, Kokre, Kuluse, Niinja, Nõmme, Putkaste, Rannajõe, Suure-Lähtru, Vanaküla ja Väike-Lähtru külas. Peakraavi pikkus on 19.4 km. Peakraav suubub Rannajõe ja Keskv ...

Sepasoo peakraav

Sepasoo peakraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Läti, Paljasmaa ja Vana-Vigala külas. Peakraavi pikkus on 5.5 km ning see suubub Paljasmaa külas paremalt Vigala jõkke 8.2 km suudmest. Peakraavi valgala on 11.9 km². Peakraav saab alguse Vana-V ...

Sildsoo peakraav

Sildsoo peakraav on kraav Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Kaisma, Kõnnu, Rahkama ja Sohlu külas. Peakraavi pikkus on 11.4 km. Kraav suubub Kaisma ja Rahkama küla piiril 58° 43′ 27″ N, 24° 45′ 2″ E vasakult Kohtru jõkke 4.3 km suudmest. Peakraavi ...

Sinalepa peakraav

Sinalepa peakraav on kraav Läänemaal Haapsalu linnas Ammuta, Haeska, Jõõdre, Lannuste, Puiatu, Saardu ja Vätse külas. Peakraavi pikkus on 10.3 km. Peakraav suubub Saardu küla idaservas Matsalu lahte. Peakraavi valgla on 21.5 km². Lähe on Jõõdre k ...

Soovälja peakraav

Soovälja peakraav on kraav Läänemaal Lääne-Nigula vallas Lemmikküla, Päri, Üdruma ja Laiküla külas. Peakraavi pikkus on 11.9 km ning see suubub Laiküla külas 58° 46′ 2″ N, 23° 57′ 52″ E vasakult Liivi jõkke 2.2 km suudmest. Peakraavi valgala on 1 ...

Tarnakraav

Tarnakraav on kraav Sakala kõrgustiku põhjaosas Tänassilma orus Viljandi linnas, Tänassilma jõe vasakpoolne lisajõgi. Kraavi pikkus on 280 m ja lang 0.5 m. Kraav on heitvee suublaks Viljandi linna Kösti reoveepuhastile, samuti on kraavi suunatud ...

Teraseoja

Teraseoja on peakraav Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi vallas, Tänassilma jõe vasakpoolne lisajõgi. Kraavi pikkus on 6.8 km, valgla pindala 7.4 km², langus 26.5 m ja lang 4 m/km. Kraav saab alguse 66 m kõrgusel Moori külas ...

Turba peakraav

Turba peakraav on kraav Harjumaal Saue vallas Lehetu külas ning Raplamaal Märjamaa vallas Kohatu külas. Peakraavi pikkus on 6 km ning see suubub vasakult Ellamaa ojja 8.2 km suudmest. Peakraavi valgala on 20.5 km². Lähe: 59° 1′ 27″ N, 24° 15′ 49″ ...

Varni peakraav

Varni peakraav on kraav Läänemaal Haapsalu linnas Allika, Emmuvere, Kaevere, Kolila, Metsaküla, Suure-Ahli, Varni ja Väike-Ahli külas. Peakraavi pikkus on 7.5 km. Peakraav suubub Allika külas Lõpelahte 58° 50′ 6″ N, 23° 32′ 16″ E. Peakraavi valga ...

Velise peakraav

Velise peakraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Aravere, Kilgi, Mäliste, Velisemõisa ja Võeva külas. Peakraavi pikkus on 10.2 km ning see suubub Velisemõisa külas vasakult Velise jõkke 26.4 km suudmest. Peakraavi valgla on 31.6 km². Peakraav s ...

Viisuti kraav

Viisuti kraav on kraav Raplamaal Märjamaa vallas Kangru, Käriselja, Velise ja Veski külas. Kraavi pikkus on 5 km ning see suubub paremalt Velise jõkke 31.7 km suudmest. Kraavi valgala on 4.4 km². Kraavi lähe on Kangru külas 58° 47′ 22″ N, 24° 31′ ...

Dirhami laht

Dirhami laht on laht Eesti looderannikul, Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas. Laht jääb Dirhami neeme edelas ja Põõsaspea neeme põhjas vahele, avanedes loodesse. Lahe laius ninade vahel on ligi 2.5 km, suurim sügavus sellel joonel on 6.7 m. Kaug ...

Haapsalu laht

Haapsalu laht asub Lääne-Eestis Lääne maakonnas Haapsalu linna juures. Lahe vastaskaldal on Noarootsi poolsaar. Haapsalu laht on liigendatud ja koosneb mitmest siselahest ning nendevahelistest väinadest. Lahtedest on tuntumad Haapsalu linnaga kül ...

Haapsalu Tagalaht

Tagalaht on Haapsalu lahe osa, mis asub linnast kirdes. Tagalahega on seotud Haapsalu lahe kaugeimad sopid Saunja laht ja Tahu laht. Tagalahte suubuvad Randsalu oja, Uuemõisa oja ja Österby oja, idapoolsesse Saunja lahte Taebla jõgi ja Võnnu oja ...

Hullo laht

Hullo laht on laht Vormsi lõunarannikul, Mõisanina ja Rumpo poolsaare vahel. Lõunas piirab lahte hulk väikesaari: Norrsanken, Storstaingrunne, Stora Åbbargrunne. Lahe pindala on 5.85 km². Laht jääb osaliselt Vormsi maastikukaitsealale Rumpo sihtk ...

Keibu laht

Keibu laht on laht Läänemaa ja Harjumaa piiril, Soome lahe mereosa. Lahesuue on Toomanina läänes ja Ristinina kirdes vahel. Lahe laius ninade vahel on umbes 4.5 km. Suurim sügavus sellel joonel on 11.6 m. Laht on 3 km pikkune. Keibu lahe veepeegl ...

Liivi laht

Liivi laht on Läänemere osa suurusega 18 100 km². Avamerega toimub veevahetus Kura kurgu ning Väinamerega Suure väina kaudu, praktiliselt olematul määral ka teetammi alt Väikese väina kaudu. Lahte piiritlevad Muhu ja Saaremaa ning manner Kuramaas ...

Muuga laht

Muuga laht ehk Randvere laht on Läänemere laht Eesti põhjarannikul Viimsi poolsaare ja Kallavere klindipoolsaare vahel. Laht moodustab Ihasalu lahe edelasopi ning on osa Soome lahest. Muuga lahe ääres on lõunarannikul Muuga sadam ja Randvere küla ...

Pärnu laht

Pärnu laht on laht Edela-Eestis Liivi lahe kirdeosas. Selle rannikut ümbritsevad Pärnu linn ja Häädemeeste vald. Pärnu lahe pindala on 400 km 2. Pärnu laht on väga madal, selle suurim sügavus on 12 m. Lahte suubuvad Pärnu jõgi, Audru jõgi, Lindi ...

Rame laht

Rame laht on Puhtulaiu ja Pivarootsi poolsaare vahel olev laht Pärnu maakonna lääneosas Lääneranna vallas Virtsu lähedal. Laht piirneb põhjas Mõisalahega, neid kahte eraldab Rapla-Virtsu raudtee tarvis ehitatud raudteetamm. Lahe põhjakaldale ulat ...

Saunja laht

Saunja laht on Haapsalu lahe idapoolseim osa. See asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas ja Haapsalu linnas. Lahe veepeegli pindala on 7.46 km². Lahte suubuvad Taebla jõgi ja Võnnu oja, laht kuulub Väinamere hoiualasse, lahe kallastel on Silma loodus ...

Soome laht

Soome laht on laht Läänemeres. 13. sajandil oli lahe nimi Mare Estonum Eesti laht ja Hochlanderi Rootsi nimest Högland laht. 1539 tuleb kasutusse nimi Mare Finnicum Soome leht. Sel ajal hakati Rootsi impeeriumi idaosa kutsuma Finlandiks. Lahe pin ...

Soonlepa laht

Soonlepa laht on laht Hiiumaa kagurannikul. Laht piirneb läänes Salinõmme ja idas Sarve poolsaarega. Lahte suubub Suuremõisa jõgi. Osa lahest jääb Hiiumaa laidude maastikukaitseala piiresse.

Suur viik

Suur viik on laht Haapsalu linnas. Suur viik on üks Haapsalu lahe osaveekogudest. Suure viigi kõrval lõunas asub endine merest eraldunud lahesopp Väike viik; neid eraldab kitsas maariba, kus kulgeb Uus-Sadama tänav.

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, Võrtsjärvest Peipsi järve. Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus. Jõgi läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järve. Suuri ...

Supilinna tiik

Supilinna tiik on tiik Tartus Supilinnas. See tiik on väheseid järvekonna elupaiku Eestis. 1998. aastal oli linnavalitsusel plaan ehitada üle tiigi autosild. Plaani ei viidud ellu. Kevaditi ja ka muul ajal, kui Emajões veetase tõuseb, voolab jõev ...

Tartu botaanikaaia tiik

Tartu botaanikaaia tiik on tiik Tartus, Tartu Ülikooli botaanikaaias. Tiik on jäänuk ajaloolisest vallikraavist. Tiigis on väike saar ning vees elavad kogred.

Snelli tiik

Snelli tiik on Toompea lossi kaitserajatisest moodustunud kunstlik veekogu tiik, mis asub Tallinna vanalinnas Toompargis. Vahel võidakse seda pidada n-ö Tallinna esindustiigiks. Snelli tiik piirneb Toompea kõrgendiku, Falgi tee, Toompuiestee ja N ...

Paunküla veehoidla

Paunküla veehoidla on Eestis suuruselt teine veehoidla Harjumaal Kose vallas. Paunküla veehoidla loodi 1960. aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahel. Selle pindala on oli algusaastail 350 ha. Mahtu suurendati 1975–76. Praegune ...

Soodla veehoidla

Soodla veehoidla on veehoidla Harjumaal Anija vallas. Selle pindala on 261.7 ha. Asub Soodla jõel. See on osa Tallinna pinnaveehaardesüsteemist. Soodla veehoidla veevarusid 2009. aastal ei kasutatud. 2008. aasta lõpust töötab Soodla veehoidla tam ...

Vaskjala veehoidla

Vaskjala veehoidla on veekogu Harjumaal Rae vallas Vaskjala külas. Veehoidla koos hüdrosõlmega valmis 1971. aastal. Paisjärve pindala on 29.9 ha, saartega 31.3 ha. Veehoidla äärde Ussiaugu talu maadele rajati Kalevi spordiklubi paadisadam, mis lõ ...

Kapsi oja

Kapsi oja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Viljandi linnas ja Viljandi vallas, Raudna jõe parempoolne lisajõgi. Kapsi oja on 4 km pikk, valgla pindala on 5.3 km², langus 33.5 m ja lang 8.5 m/km. Oja saab alguse 76 m kõrgusel ...

Kösti järv

Kösti järv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi linnas. Järve pindala on 1.1 ha, pikkus 250 m, laius 90 m ja kõrgus merepinnast 50 m. Järv on paisutatud Uueveski ojale ning kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda. Kösti j ...

Paala järv

Paala järv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi linna Paalalinna linnaosas. Järve pindala on 6 ha, kaldajoone pikkus 1.631 km ja valgla suurus 13 km². Järv koosneb kahest osast, ülemine osa on väiksem ja asub 77.5 m kõrgusel merepinn ...

Raudna jõgi

Raudna jõgi on jõgi Eestis, Halliste jõe suurim lisajõgi. Jõe pikkus on 62.9 km koos lisaharudega 68.6 km, langus 24.5 m ja lang 0.42 m/km. Valgla pindala on 1122.5 km² ja see moodustab Halliste jõe 1890.7 km² valglast suurima osa 59%. Raudna jõg ...

Uueveski oja

Oja pikkus on 14.6 km koos lisaharudega 15.2 km, valgala suurus 38 km², langus on 57 m ja lang 3.8 m/km. Uueveski oja saab alguse 99.5 m kõrgusel Viljandi vallas Auksi külas asuvast Auksi järvest ja suubub 42.5 m kõrgusel Viljandi linnas Viljandi ...

Valuoja

Valuoja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas Viljandi maakonnas Viljandi vallas ja Viljandi linnas. Oja on 9.3 km pikk, valgla pindala 13.6 km², langus 50 m ja lang 5.37 m/km. Oja saab alguse 92.5 m kõrgusel Pärsti külas Kuuni järvest ja suubub 42 ...

Viljandi järv

Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus ja on tüüpiline orujärv: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km, suurim laius 450 m, vähim laius järve keskosas 120 m, pindala 161.7 ha, suurim sügavus 11 ...

Hari kurk

Hari kurk on laiemas mõttes 11 km laiune väin, mis eraldab Hiiumaad ja Vormsit ; kitsamas mõttes on Hari kurk Harilaiu ja Vormsi vaheline suhteliselt sügav laevatatav veeala. Halduslikult jääb Hari kurk Hiiu maakonda Hiiumaa valda ja Lääne maakon ...

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →