ⓘ Meel

MM

MM või Mm või mm või.mm on lühend, mis võib tähendada järgmist: MM on Majandusministeerium MM on Rooma number, mis tähistab arvu 2000. Sageli kasutatakse seda aastaarvu 2000 tähistamiseks. MM on Meie Meel ajaleht MM on maailmameistrivõistlused MM on EuroAtlantic Airwaysi IATA kood. MM on Myanmari ehk Birma kahetäheline maakood standardi ISO 3166-1 järgi mm on millimeetri tähis Mm on Märjamaa rajoon Eesti NSV ajal .mm on Birma üladomeen

Teatelaad

Referaat Isa ütles, et poiss loeb voodi peal raamatut. Tegu on küll kindla kõneviisiga, kuid teade poisist, kes loeb raamatut, jõuab meieni läbi vahendaja. Seega on tegemist kaudse teatelaadiga.

Vokaalmitmus

Vokaalmitmus on koos de -mitmusega üheks põhiliseks mitmuse väljendamise viisiks. Vokaalmitmus avaldub omakorda kahe tüübina.

Hesühhasm

Hesühhasm on spirituaalsuse vorm, mille töötasid välja Bütsantsi õigeusu mungad lähtudes hilisantiigi munkluse käitumisreeglitest. Vanakreeka sõna ἡσυχασμός hēsychasmós on tuletatud sõnast ἡσυχία hēsychía rahu, vaikus. Selle sõnaga seostuvad ettekujutused meelerahust, mida hesühhastid suurte süstemaatiliste jõupingutustega saavutada püüavad. Seesmist rahu taotletakse erilise palvepraktikaga. Hesühhastid palvetavad pikka aega Jeesuspalvet. Paremaks keskendumiseks kasutavad nad hingamistehnikat. Püütakse jõuda täieliku meelerahuni, mis hesühhastide õpetuse järgi võimaldab kogeda erilist Juma ...

Jaapani kalligraafia

Jaapani kalligraafia on jaapani keele kirjakunsti vorm. Kõige hinnatum kalligraaf Jaapanis oli 4. sajandi Hiina kalligraaf Wang Xizhi. Kuid pärast jaapani keelele ainuomaste kirjamärkide süsteemide hiragana ja katakana loomist arenes Jaapani oma kirjamärgisüsteem ning isepärane jaapani kalligraafia. Termin shodō pärineb hiina keelest ning seda kasutati hiina kalligraafia kirjeldamiseks Tangi dünastia ajal.

                                     

ⓘ Meel

Eestikeelne sõna meel pärineb läänemeresoome-permi sõnatüvest, seega ajast umbes neli tuhat aastat tagasi, olles üks vanimaid säilinud sõnatüvesid meie keeles.

                                     

1. Tähendusi

Eestikeelsel sõnal meel on palju tähendusi. See tuleneb nii selle sõna ürgsusest kui ka selle abstraktsusest. Selle tähendusi pole võimalik taandada sarnaste sõnade tähendustele teistes keeltes. Vrd inglise mind ’meel, aru, mõistus, vaim; arvamus’ või saksa Sinn ’meel; mõte, tähendus, huvi, kalduvus’, vene чувство ’meel, aisting’ ja душа ’hing, süda, meel’. Ladinakeelsest sõnast mens ja sanskritikeelsest manas on tulenenud paljud sarnased sõnad indoeuroopa keeltes. Vanainglise keeles tähendas gemynd algselt mälu. 14.–15. sajandil selle tähendus laienes ning sõna mind hakkas tähendama ka vaimset võimekust, tahet ja tundeid. Eestikeelse sõna meel puhul saab rääkida selle erinevate tähenduste gruppidest.

1. Meeleline taju, võime aistida, võtta vastu, tajuda, tunnetada ja eristada aistinguid meeleelundite abil – kuulda, tunda, näha, maitsta, haista – haistmismeel, kompimismeel, kuulmismeel, maitsmismeel, nägemismeel.

Pikemalt artiklis Meeled

See tähendus on suhteliselt uus, laienenud saksakeelse Sinn eeskujul tõlkevastena ja sel viisil on tuletatud ka teisi liitsõnu tunnetuse ja mõistmise kohta: huumorimeel, ilumeel, kunstimeel, rütmimeel, ajameel, vormimeel, värvimeel jmt.

2. Loomus, laad, vaim – esineb väljendites tundlik, erk meel; järeleandlik, alandlik, tasane, leplik meel; äkiline meel; unistav meel, õiglane meel, kriitiline meel vmt. Miski võib olla meeliköitev, meeliülendav jmt.

3. Tunne, tuju – esineb väljendites meeleolu, meeleseisund, hea meel, ebameeldiv. Meel võib olla rõõmus, paha, murelik, nukker, mõru, hapu. Meel läheb või muutub raskeks, kurvaks, härdaks, kergemaks. Miski võib teha meele tusaseks, haigeks, kibedaks. Pahameel, isemeel, mässumeel. Rahumeelsus, halemeelsus, kade meel, pikk meel, kurb meel, hale meel, tusameel. Raskemeelsus, meelehärm. Meeleliigutus, meelerahu. – Ilma täiendavate täpsustusteta esineb see tähendusgrupp enamasti heas, rõõmsas tähenduses: meelsasti, meeleldi, meeldiv, meelepärane, kellegi meele järele või meelevallas olemine, meelitamine; ka meelelahutus, meeleülendus jmt.

Pikemalt artiklis Emotsioon Pikemalt artiklis Tundmus

4. Tahe, soov – esineb väljendites meelega, hea meelega, vastumeelselt vastu tahtmist, isemeelsus, meelekindlus, avameelsus jmt.

Pikemalt artiklis Tahe

5. Teadvus, tunnetusvõime, mõistus, aru – esineb väljendis meelekoht viidates meele asukohale peas; kuid sellises tähenduses esineb pigem eitusena, vastava võime puudumisena: meelest ära olemine, meelemärkuseta pole võimalik märgata meele toimimist; teadvusetu inimese enda meel pole võimeline midagi märkama, meeleheide, hajameelsus, meeltesegadus, pole meelemõistuse juures, meeletu, poolemeelne, nõdrameelne jmt. Aru või mõistuse puudumisele viidatakse ka näpuga näidates meelekohale. Folklooris esineb "meel" ja sellega seotud sõnad peamiselt selles tähenduses:" Viis on, viis on, vennikene, / Viis on vaimulla vajane: / Kiel on suusta, meel on päästa, / Rinde alla ei südanda, / Südamell ei ingekesta, / Ingel ei elu aseta.” ERIII:81, Ha1; "Laula, laula, suukene, / ilutse, südamekene, / mõlgu, marja meelekene."

Pikemalt artiklis Teadvus Pikemalt artiklis Mõistus Pikemalt artiklis Aru

6. Mõte; arvamus, seisukoht; mõttelaad, mõtteviis – esineb väljendites seda meelt või ühel meelel olemine, meeleavaldus, meelsus, üksmeel, meeleparandus, meelemuutus jmt.

7. Mälu – esineb väljendites meeles pidamine, meelde jätmine, meeles olemine, meeles kandmine, meeles mõlkuv, meelest ära minemine, meelde turgatamine jmt.

Pikemalt artiklis Mälu
                                     

2. Käsitlusi

Uku Masingut intrigeerisid eesti keele väljendid "meelt lahutama" ja "meelelahutus": "ja kui te mõtlema hakkate, küsima, mida see tähendab, siis saate alles aru, et see on üks väga imelik väljend. See tähendab ju lihtsalt: te võtate oma mõistuse või oma selle hinge, mis teil pääs, lahutate iseendast. Siis see saab vabalt toimida ning see ongi "meelelahutus”. Meel ei ole koormatud enam millegagi, tal on vabadus. Lahutatud meel on ainuke osa inimesest, mis võib lõbu ja mõnu tunda. Meelekergus lõbu ja mõnu on intellektuaalsed nähtused.”

Ene Vainik ei nõustu Uku Masingu käsitlusega: "Mitmekülgne on meele tähendus ka väljendis meelt lahutama ja meelelahutus. Ühest küljest on see seotud tundetasandil lahedama ja lahkem olemisega, teisest küljest aga ka liigtõsistest ja kramplikest mõtetest, mälupiltidest ja suhtumistest vähemalt mõneks ajaks eemaldumisega. Meelelahutus peaks tegema meie meele lahedamaks ja lahkemaks mitmes mõttes. Just väljendi meelt lahutama väärtõlgendamises seisnebki Uku Masingu eksitus: meelelahutus ja meelt lahutama ei tulene mitte sõna lahutama tähendusest ’lahku viima’ ega ’lahku võtma’, vaid hoopis erinevast tähendusest ’lahedamaks muutma’." Ene Vainikule tundub tõenäolisem võimalus, et sõna meel võtsid kasutusele hoopis meie siirdlastest esivanemad, laenates alg-balti tüve *mel-, mis tähendas ’keelepära’ või ’kurgunibu’.

Sõna meel on äratanud huvi veel mitmetes õpetlases Urmas Sutrop juhib Hans-Peter Hasenfratzi uurimusele tuginedes tähelepanu ka sellele, et mentaalseid fenomene tähistavate sõnade tähendused on muutunud ka heebrea, kreeka, ladina ja paljudes teistes keeltes läbi aegade.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →