ⓘ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Väljapressimine

Väljapressimise on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda. Väljapressimine on Eestis karistatav. Riigikohtu lahendis on kohus leidnud, et "väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus". Eestis on ka mitu kaasust väljapressimise kohta, mis ilmestavad kõige paremini väljapressimise olemust.

                                     

ⓘ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mis teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Selle eesmärk on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks läbi riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise. Ministeeriumi juhivad alates 26. jaanuarist 2021 kaks ministrit: majandus- ja taristuminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.

                                     

1. Ministeeriumi moodustamine

2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.

Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo, Anne Sulling, Kristen Michal, Liisa Oviir, Kadri Simson, Rene Tammist, Taavi Aas, Marti Kuusik, Kert Kingo, Kaimar Karu, Raul Siem ja Andres Sutt.

                                     

2. Valitsemisvaldkonnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:

  • liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamine
  • Eesti elamumajandus
  • liiklusohutuse suurendamine
  • Eesti kaubandus
  • Eesti liikluskorraldus
  • Eesti postiside
  • Eesti turism
  • Eesti ehitus
  • Eesti transport
  • Eesti tööstus,
  • riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine järgmistes valdkondades
  • Eesti telekommunikatsioon
  • Eesti informaatika
  • Eesti energeetika
  • standardimine
  • tööstusomandi kaitse
  • ekspordiareng
  • kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine
  • tarbijakaitse
  • tegevuse korraldamine valdkondades nagu
  • sertifitseerimine
  • akrediteerimine
  • tehnoloogiline arendustegevus ja innovatsioon
  • tegevuslubade väljastamisega seonduv
  • riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine
  • Eesti metroloogia
  • konkurentsijärelvalve
  • vedelkütuse miinimumvaru haldamine
  • ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute alased küsimused
                                     

3. Valitsemisala

Valitsemisala kujundamisel on võetud arvesse koondada kokku ning integreerida omavahel nii majandustegevust kui ka kommunikatsiooni suunavad ametid, inspektsioonid ning muud riigi- ja sihtasutused.

                                     

4. Ajalugu 1918–1940

Tegelikult alustati tööd 1918. aasta novembris, mil Eesti Ajutine Valitsus asus kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.

1918–1919 olid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.

19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.

Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.

Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine. 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet, Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet. 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet. 1938. aastal nimetati Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Majandusministeeriumi Maksude Talituseks. MM Maksude Valitsuse loomiseks liideti juba 1930. aasta jaanuaris-veebruaris seni iseseisvad kesksed maksuasutused üheks MM Maksude Valitsuseks. Senistest maksujaoskondadest ning aktsiisiinspektsioonidest ja -jaoskondadest moodustati 12 maksuametit. Maksude Valitsusse kuulus ka toll, kuid Tolliametite arv ja piirkonnad ning piiritusemonopol koos riigi viinatehaste ja piirituseladudega jäid muutmata.

1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. Kaubandusosakonna koosseisus loodi samast kuupäevast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo. 1940. aasta kevadel ja suvel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee, Riigiettevõtete Osakond ning Hindade Inspektuur.

Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.

Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.



                                     

5. Majandusministeerium

ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seaduse alusel likvideeriti ENSV Riiklik Plaanikomitee ja selle baasil moodustati Majandusministeerium. 21. juunil 1990 kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Majandusministeerium põhimäärus. MM oli riigivalitsemise keskorgan, kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat. Majandusministeeriumi põhiülesanded on majandusreformi, majanduspoliitika ja majanduse arengu kavandamine ja ellurakendamise suunamine ning majanduse riikliku reguleerimise korraldamine ja koordineerimine. Majandusministeeriumi juhis Eesti Vabariigi majandusminister, 1990–92 oli majandusminister Jaak Leimann.

1990. aastal moodustati Eesti Arvutustehnika ja Informaatika Teadus-Tootmiskoondise baasil moodustati Majandusministeeriumi Infokeskus, kes tegutses kui Eesti Vabariigi õigusaktide registri pidaja. Alates 01.09.1991 moodustati EV Majandusministeeriumi Infokeskuse baasil riigiettevõte Riigiarvutuskeskus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium alates 04.01.1993 Rahandusministeeriumiks.

Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.

                                     

6. Välislingid

  • Majandusministeerium, 1929-1940, The National Archives of Estonia RA.969
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi blogi
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht


Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →