ⓘ Eesti venelased

Narva lahing

Narva lahinguks või Narva piiramiseks kutsutakse mitut lahingut: Narva lahing 1590, Vene-Rootsi sõja 1590–1595 ajal. Narva piiramine 1558 – 1. aprillil 1558 ründasid Moskva suurvürstiriigi väed Liivi sõjas Liivi ordu valduses olevat Narva linnust ja linna. Narva lahing 1700 – 30. novembril 1700, Põhjasõja lahing, milles Rootsi väed võitsid hävitavalt Venemaa vägesid. Narva piiramine 1581 – 1581, Liivi sõja ajal, kui Rootsi väejuht Pontus De la Gardie vallutas Moskva tsaaririigi valduses oleva Narva linna. Narva piiramine 1704 – 1704, Põhjasõja lahing, milles Venemaa väed vallutasid Narva l ...

                                     

ⓘ Eesti venelased

Eesti venelased on Eestis alaliselt elavad inimesed, kes määratlevad oma rahvuslikku kuuluvust kui venelane. Eestis elavad venelased on Eesti suurim rahvusvähemus: Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 24.8% Eesti püsielanikkonnast, arvuliselt 321 198. Usuliselt kuuluvuselt on Eestis elavad venelased kõige sagedamini õigeusulised.

                                     

1. Eestis elavate venelaste taust

Eestis elavate venelaste taust erineb nii päritolult kui ka poliitiliselt.

Vanemad vene kaupmehesuguvõsad on Eestis elanud juba Liivi sõja aegadest saadik või isegi enne seda.

Vene vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, kui neid Venemaal pärast Nikoni kirikureforme taga kiusati. Eestis asustasid nad Peipsi järve äärsed alad, mistõttu neid nimetatakse peipsivenelasteks. Kuna selle rahvusrühma traditsiooniliste tegevusalade hulka kuuluvad kalapüük ja sibulakasvatus, kutsutakse neid rahvasuus sibulavenelasteks. Eesti vanausuliste peamisteks asualadeks Peipsi järve ääres on Mustvee linn ja Raja küla, Kallaste linn, Kolkja-Kasepää-Varnja külad ning Piirissaar.

Suuremal hulgal jõudis venelasi Eesti- ja Liivimaale pärast seda, kui Eesti Põhjasõjas 1710. aastal Moskva tsaaririigi võimu alla läks. Eestisse asus nii vene ametnikke kui ka õigeusu vaimulikke.

                                     

1.1. Eestis elavate venelaste taust Esimene maailmasõda ja sõdadevaheline periood

1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni ja Venemaa kodusõja ajal saabus Eestisse hulk põgenikke, sealhulgas vene intellektuaale, võimu haaranud bolševike poliitilisi vastaseid näiteks Viktor Tšernov, ülikooli-õppejõude ja kirjanikke näiteks Igor Severjanin. Pärast Loodearmee desarmeerimist jäid siia ka paljud endise Loodearmee sõdurid ja ohvitserid.

1920. aasta Tartu rahuga võeti Eesti koosseisu Petserimaa ja Narva-tagune ala, mille enamiku moodustasid vene rahvuse esindajad. Kokku oli Eestis enne Teist maailmasõda 14 omavalitsust, mille rahvastiku enamiku moodustasid venelased.

                                     

1.2. Eestis elavate venelaste taust Teine maailmasõda ja okupatsioon

1940. aasta juunipöörde järel, eriti aga pärast Teist maailmasõda tõi Nõukogude Liit Eestisse ohtralt tööjõudu eelkõige töölisi kõikjalt üle NSV Liidu. Suurem osa neist olid rahvuselt venelased. Samuti tulid paljud pereliikmed järele oma siia elama asunud sugulastele.

Vene rahvusest inimeste liikumine Eestisse Nõukogude okupatsiooni ajal ei olnud täiesti loomulik rahvaste liikumise protsess. Kuigi osa venelastest rändas Eestisse omal initsiatiivil, eelkõige paremate materiaalsete võimaluste otsingul, siis enamik venelastest sattus Eestisse sunduslikult Nõukogude Liidu industrialiseerimis- ja venestamispoliitika tõttu. Nii rahvusvahelises õiguses kui ka Eesti akadeemilistes ringkondades valitseb selles küsimuses üldjoontes konsensus, et tegu oli okupeeriva riigi poolt rahva toomisega okupeeritud piirkonda, mis oli ja on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslik.

                                     

1.3. Eestis elavate venelaste taust Pärast iseseisvuse taastamist

Suur enamus 20. sajandil Eestisse jõudnud venelastest ja nende järeltulijatest on jäänud Eestisse ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Kaasajal moodustavad nad märkimisväärse osa Eesti rahvastikust ning on sellega Eesti suurim rahvuslik vähemus.

Kui Eesti iseseisvuse taastamise järel Nõukogude armee väeosad siit lahkuma hakkasid, jäi Eestisse erusõjaväelasi ja nende perekondi. Siiajääjaid oli Vene sõjaväelaste seas kuni viimaste üksuste lahkumiseni Eestist. Ehkki Venemaaga sõlmitud vägede väljaviimise lepingu järgi pidid kõik 1994. aasta 26. juuli seisuga Vene sõjaväe isikkoosseisu kuulunud isikud ja nende perekonnaliikmed Eestist lahkuma, oli ka nende seas inimesi, kes ühel või teisel põhjusel näiteks abielu Eesti kodanikuga võisid Eestisse jääda. Osa neist saab Venemaalt sõjaväepensioni, enne 26. juulit 1994 erru läinuid Venemaa toetada ei pruugi.

Vähemal määral on venelasi Eestisse elama asunud ka pärast Eesti riigi taastamist. Eesti on muutnud atraktiivseks paremal järjel majandus, kõrgem elatustase ja kõrgemad palgad, ning alates 2004. aastast ka kuulumine Euroopa Liitu. Raskuste tõttu alaliste elamislubade ja veel enam kodakondsusega on uusimmigrante Venemaalt saabunud siiski võrdlemisi vähe.



                                     

2. Venelaste lahkumine pärast iseseisvuse taastamist

Ajavahemikul 1991–2011 on Eestist lahkunud vähemalt 140 000 mitte-eestlast, suuremalt jaolt venelased. Aga juba 2004. aastal on venekeelse rahva rändesaldo jälle kindlalt positiivne. Aastail 2008-2017 on olnud Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest saabujaid 9384 rohkem kui lahkujaid. Uues Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed Valgevene kohta. Aastail 2004-2018 on Venemaalt ja Ukrainast saabujaid olnud 11520 rohkem kui lahkujaid. Pärast 2010. aastat on aastane positiivne rändesaldo neist maadest rohkem kui 1000 inimest, 2018. aastal juba 1513 inimest.

                                     

3. Kodakondsus

Eestis elavatest venelastest oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 53.9%-l Eesti kodakondsus, 24.3%-l Venemaa kodakondsus ja 21.1% olid kodakondsuseta. Väiksema osakaaluga olid Ukraina, Läti, Leedu ja teiste riikide kodakondsusega inimesed. Seejuures olid 0-17 aasta vanustest venelastest 84.5% Eesti kodanikud, 18-64 aasta vanustest 51.4% ja 65 ning vanema ealistest 35.5%.



                                     

4. Välislingid

  • Venelased Eesti Vabadussõjas, venelased.ee
  • Roman Abisogomjan, "Роль русских военных деятелей в общественной и культурной жизни Эстонской Республики 1920-1930 гг. и их литературное наследие, Tartu, 2007
  • Информационный портал русской общины в Эстоний
  • Klara Hallik, Venelased Eestis – diasporaa ja vähemuse vahepeal; Sirp, 06.08.2010
  • Сергей Исаков, Записка А. К. Баиова "Русская эмиграция в Эстонии"
  • Venelased Eesti Vabadussõjas 1918-1920
  • Õiguse vastu ei saa ükski - Ülevaade okupantide rahvuspoliitikast Eestis
  • Mart Niklus. "Vello Helk – kas mahavaikitud rahvuskangelane?" Ka suhtumisest eesti venelastesse. Ettekanne Jüri Kuke XII mälestuskonverentsil Tartu Ülikooli aulas 29. märtsil 2008 täiendustega
Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →