ⓘ Eesti Õpilasesinduste Liit

                                     

ⓘ Eesti Õpilasesinduste Liit

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi.

Liit asutati 18. oktoobril 1998 Eesti Õpilasomavalitsuste Liiduna. 2006. aasta aprillis otsustati nimi muuta Eesti Õpilasesinduste Liiduks.

EÕEL on suurim õpilaste esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu ligi 90 000 õpilast. EÕEL esindab Eesti õpilasi suhetes riigi, kohalike omavalitsuste, aga ka muude institutsioonidega ning ka rahvusvahelisel tasandil.

EÕELi igapäevatööd koordineerib juhatus, mis valitakse igal kevadel üheks aastaks. Juhatuse valib EÕEL-i liikmetest koosnev ning kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – koos käiv üldkoosolek. Eesti Õpilasesinduste Liidul on 188 liiget 2020 septembri seisuga.

                                     

1. Ajalugu

Seoses Eesti taasiseseisvumisega said algused muutused Eesti hariduselus ja koolisüsteemis. Aegamööda on hakatud õpiprotsessis väärtustama õpetaja ja õpilase koostööd. Õpilastel tekkis üha suurem huvi oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida. Selle võimaluse pakkusid neile lääneriikide eeskujul koolides moodustatud õpilasomavalitsused, mis levisid kiiresti üle kogu Eesti.

                                     

1.1. Ajalugu Asutamine

Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu loomise eeletapiks võib pidada 1996. aasta jaanuari, kui Tallinna kesklinna koolide eestvedamisel kutsuti kokku õpilasesindajad üle pealinna, et asutada Tallinna Õpilasliit. Mõte jäi teostamata, kuid 18. detsembril 1996 otsustasid Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum ja Tallinna Reaalkool moodustada Viie Kooli Koostöölepingu Liidu, täna tuntud ka G5 nime all, millest sai tulevase Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu esimene alaliit.

Eesti Õpilasesinduste Liit loodi 1998. aastal 17 18. oktoobril, kui toimus Tallinna Pedagoogika Ülikoolis üldkogu, kus õpilasesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu.

                                     

1.2. Ajalugu Algusaastad

1997. aasta detsembris alustas G5 koostööd Avatud Eesti Fondiga. G5 teostatud ja Avatud Eesti Fondi toetusel aset leidnud projekt kandis nime" Õppija õigus”. Selle raames tutvustasid G5 õpilased oma tööd ja kogemusi Tallinnas, Tartus, Viljandis, Viru- ja Võrumaal. 1998. aasta 17.–18. oktoobril toimus Tallinna Pedagoogikaülikoolis üldkogu, kus õpilaseesindajad otsustasid moodustada mitteformaalse õpilasomavalitsuste regionaalseid alaliite ühendava katusorganisatsiooni nimega Eesti Õpilasomavalitsuste Liit.

23. septembril 2000 kinnitas Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu IV üldkogu juhatuse pakutud struktuurireformi projekti, mille kohaselt kuuluvad rohkem kui 150 liikmesõpilasesindust Eesti Õpilasomavalitsuste Liitu mitte enam alaliitude, vaid üksikliikmetena. 2003. aastal asutati EÕOL IV üldkoosoleku otsuse järgselt MTÜ Eesti Õpilasomavalitsuste Liit, asutajateks toonased juhatuse liikmed Anto Liivat ja Henri Laasner. 2006. aastal otsustas üldkoosolek muuta liidu nime, uueks nimeks sai,Eesti Õpilasesinduste Liit".



                                     

2. Õpilasliidu struktuur

Liidu kõrgeimaks organiks on selle liikmetest koosnev üldkoosolek. Üldkoosolek toimub kaks korda kalendriaasta jooksul: kevadel ja sügisel. Üldkoosolek valib juhatuse ja revisjonikomisjoni ning kinnitab liidu arengukava, tegevuskava, eelarve ja haridusplatvormi.

Eesti Õpilasesinduste Liidu igapäevatööd koordineerib üldkoosoleku poolt valitud juhatus valitud üheks tegevusaastaks. Lisaks juhatusele töötavad vabatahtlikest koosnevad valdkonnad, alates 2019. aastast on valdkondi kolm:

  • Kultuuri- ja kommunikatsioonivaldkond- vastutab Õpilasliidu projektide korraldamise eest ning liidusiseste ürituste korraldamise eest. Koordineerivad koostööd Liidu ja koostööpartnerite vahel, tagavad meediakajastuse ja edastavad informatsiooni väljaspool organisatsiooni.
  • Avaliku poliitika valdkond- kogub ja analüüsib õpilaste käest saadud sisendit hariduspoliitika teemadel, koostab ja vormistab Õpilasliidu ametlikke seisukohti ning osaleb hariduspoliitika kujundamise protsessides;
  • Liikmete valdkond- valdkond tagab suhtluse ja kontakti liikmeskoolidega, pakub liikmetele koolitusi ja nõustamist, vastutab üldkoosoleku maksimaalse osaluse eest;

Valdkonna aktivistiks on võimalik kandideerida kõigil üld- eri- või kutsehariduskooli õpilastel, aktivistide valimine toimub iga aasta augusti kuus. Valdkondi juhivad avaliku konkursi teel valitud valdkonnajuhid, juhatusest ja valdkonnajuhtidest moodustub Õpilasliidu tegevmeeskond. Vajaduspõhiselt kuulub tegevmeeskonda ka eriülesandega inimesi, nt projektijuht, koolivõrgu koordinaator või avaliku poliitika asjaajaja.

Juhatuse kõrval töötab tegevbüroo: tegevjuht ja avaliku poliitika nõunik juhatuse nõunik, alates 2015. aastast on tegevjuhiks Kairi Kitsing ja 2018. aastast on avaliku poliitika nõunikuks Marcus Ehasoo. Juhatuse tööd kontrollib ja hindab 2-3 liikmeline revisjonikomisjon, kes määratakse üldkoosoleku poolt kaheks tegevusaastaks.

  • Sulgudes esitatud inimeste mandaat on olnud kas osaajaline või asendusrolli täitja
Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →