ⓘ Eesti kultuur

Eesti kultuur

Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel. Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end ma ...

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Kammkeraamika kultuuri esimene ajajärk, tüüpilise kammkeraamika kultuur, jõudis Eestisse umbes aastal 4000 eKr ja kestis paar sajandit. Selle kultuuri tuumikpiirkonnaks on pakutud Karjalat, kust kultuur laiematele aladele levis. Sellel ajajärgul tekkisid selged erinevused saarte ja mandri keraamika vahel. Tüüpilise kammkeraamika kultuuri ajajärgu ...

Kultuur

Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus. Kultuuri mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse kultuuri tsivilisatsiooni mõistega ning räägitakse kultuurist kui kultuuripärandist. Kultuuri võib kõige laiemalt jaotada aineliseks ja vaimseks.

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000. aasta paiku e.m.a. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Selliste kirveste põhjal on seda nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

Minose kultuur

Minose kultuur oli pronksiaegne kultuur, mis kujunes Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Selle levikuperiood jääb hinnanguliselt vahemikku 3650–1400 eKr. Kultuur avastati taas XX sajandi alguses; suure töö tegi selle juures ära briti arheoloog Arthur Evans. Ajaloolane Will Durant on sellele kultuurile viidates öelnud, et see on "esimene lüli Euroopa tsivilisatsiooni ahelas". Minose kultuur on osa laiemast Egeuse kultuurist. Enne aastat 5000 eKr pole Egeuse piirkonnast leitud arenenud põllumajanduse jälgi, aga pärast nende ilmumist neoliitikumis tekkisid seal ka esimesed märgid tsivilis ...

Kultuur ja Elu

Kultuur ja Elu on eesti ajakiri, mis ilmub aastast 1958. Nõukogude ajal oli Kultuur ja Elu Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu kuukiri, mis käsitles eelkõige isetegevuslaste loodud kultuuri ja oli mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks. Kultuur ja Elu avaldas muu hulgas lühinäidendeid, ajakirjas ilmus pikka aega fotokunsti rubriik. Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000. 1980. aastatel avaldas Kultuur ja Elu rahvusliku kallakuga kultuurikirjutisi ja lisapoognatena KE Raamatukogu sarjas mitmeid kultuurilooliselt tähtsaid kordustrükke Teise maailmasõja eel Eest ...

Kunda kultuur

Kunda kultuur ehk Kunda etapp oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur aastatel umbes 8500–7000 eKr. Varem nimetati Kunda kultuuriks kogu keskmist kiviaega u 9600/9000–5000 eKr Läänemere idaosas.

Narva kultuur

Narva kultuur ehk Narva etapp oli esimene keraamikat kasutav kiviaja kultuur Eesti alal. Praegu paigutatakse Narva etapp mesoliitikumi lõppu umbes 5200–3900 eKr ehk püügimajanduslikku kiviaega. Varem käsitleti seda neoliitikumi esimese järguna 5000–4000 eKr, kuna mesoliitikumi defineeriti siis keraamikaeelse ajastuna. Peale Eesti levis samasugune kultuuriilming ka Lätis, Põhja-Leedus, Põhja-Valgevenes ja Loode-Venemaal. Arvatakse, et keraamikat õppisid seni piirkonnas levinud Kunda kultuuri asukad valmistama lõuna- ja kagu poolt lähtunud kultuurimõjude tagajärjel. Oma nime sai kultuurijärk ...

Depoo toidutänav

DEPOO Toidutänava näol on tegemist Eestis unikaalse kontseptsiooniga, kus erinevad kohvikud ja pärimustoidupakkujad on end sisse seadnud merekonteineritesse, autentsetesse kirju ajaloolise taustaga rongivagunitesse ning isegi rongide remondidepoosse. Sellest kohast on saanud atraktiivne täiendus kõrval paiknevale Telliskivi Loomelinnakule. Erinevate pusletükkidena paiknevad toidupakkujad moodustavad üheskoos harmoonilise terviku, mille laadset ei Tallinnas ega selle lähi piirkonnas rohkem leidu. Toidutänav on populaarne nii kogukonnaelanike, turistide kui ka piirkonnas töötavate inimeste s ...

Digikultuuriaasta

Digikultuuriaasta ehk täieliku nimetusega digikultuuri teema-aasta 2020 on Kultuuriministeeriumi välja kuulutatud temaatiline fookus digitaalsele kultuurile aastal 2020. Digikultuuriaasta hõlmab algatusi ja projekte, mis puudutavad "digitaalselt loodud, levivat ja kasutatud kultuuri" ning eesmärgiks seatakse, et uued põlvkonnad võtaksid digitaalse meedia kaudu omaks meie "elava kultuuri ja pärandi". Aasta tegevusi ja üritusi korraldavad Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Filmi Instituut. Teema-aasta projektijuht on Martin Aadamsoo.

EESTI 200

EESTI 200 on Eesti Kultuuri Koja algatusel 2015. aastal loodud kultuuriline liikumine, mille eesmärk on luua kultuuritegijate digikogu Eesti Mälupank. Mälupanga tegevust korraldab mittetulundusühing Eesti Kultuur 200. Mälupanka kavatsetakse koguda Eesti suulist kultuuripärandit kultuuritegelaste intervjuudena, mille salvestised võtaks hoiule Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv. Liikumise eestvedajatena on mainitud Kärt Summatavetit ja Mart Merd, idee autorite seas nimetatakse liikumise tutvustuses Eesti Kultuuri Koja kodulehel lisaks Pille Lille. EESTI 200 tunnusmärgi autor on d ...

Eesti Instituut

Eesti Instituut on Eesti kohta infot levitav mittetulundusühing. Instituut rajati kodanikualgatusena 1980. aastate lõpul. Eestlastel tekkis praktiline vajadus sõlmida püsivaid rahvusvahelisi kontakte, mis ei oleks enam Nõukogude võimu kontrolli all. 1988. aasta suvel sai instituudi ülesandeks Lennart Meri koostatud kava järgi püsivate kultuuri- ja haridusalaste välissuhete arendamine ja Eesti tutvustamine välismaal. Eesti iseseisvuse taastamist taotlev Loomeliitude Kultuurinõukogu otsustas asutada Eesti Instituudi 4. oktoobril 1988. Ametlik tegevusluba saadi siiski alles aprillis 1989. Sel ...

Eesti kultuuriseltside loend

Selts – juba 19. sajandil oli vabatahtlikku ühingut tähistava saksakeelse sõna Gesellschaft vasteks eesti keeles kujunenud sõna ’selts’. Seltsi nime kandvate ühingute hulgas on tuntud nt Õpetatud Eesti Selts ja Estonia Selts. Selts on traditsiooniline ja praegugi tavapärane osa seltsingu või mittetulundusühingu nimest; katusorganisatsiooni nimeks võib olla ka keskselts. Selts on juriidiline isik, mille liikmed tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Kultuuriseltsi puhul on üheks ühiseks liitvaks eesmärgiks kindlasti mingi kultuuritegevuse korraldamine, arendamine vms. Järgnevalt on loetletud Eest ...

Eesti Kultuuriseltside Ühendus

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts Kultuurikorraldus MTÜ B. G. Forseliuse Selts J. Kunderi Selts Pärnu Lauluselts Leelo Eesti Klubi Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts J. Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts Vanemuise Selts Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts Viljandi Kultuuriselts Koit Rakke Valla Hariduse Selts Kambja Laulu- ja Mänguselts Kanepi Laulu Selts Narva Eesti Selts Eesti Keele Kaitse Ühing Lauluselts Kuldne Kungla Jõgevamaa Metsaselts Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju Viru-Nigula Hariduse Selts J. Aaviku Selts Mulkide Selts Muuga Maanaisteselts Eha Rahvuskultuuri Selts Kajakas Talli ...

Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu

Eesti kultuurivaldkonna aasta peateema kinnitab kultuuriminister. Aastati on aasta peateemad olnud järgmised. 2006 – eesti teatri aasta 2009 – muuseumiaasta 1935 – eesti raamatu aasta 2017 – laste ja noorte kultuuriaasta 2014 – liikumisaasta 2018 – kultuuripärandiaasta, EV 100 2020 – digikultuuriaasta 2019 – üldlaulupidu 150 ja eesti keele aasta 2016 – merekultuuriaasta "Näoga mere poole” 2010 – lugemisaasta 2000 – eesti raamatu aasta 2008 – arhitektuuriaasta 2011 – Tallinn – Euroopa kultuuripealinn koos Turu linnaga Soomes 2007 – disainiaasta 2005 – kunstiaasta 2013 – kultuuripärandiaasta ...

Eesti Miss Estonia

Eesti Miss Estonia oli iga-aastane Eestis korraldatav iludusvõistlus. Esimesed võistlused korraldas 1923. ja 1925. aastal Estonia-Film. Seejärel oli 1929–1932 võistluse korraldaja Päevaleht. 1931. aasta valimistel osalesid Metro-Goldwyn-Mayeri esindajad, kes lubasid võitja viia otse Hollywoodi Greta Garbo ja Ramon Navarro kõrvale. Pärast tuli välja, et tegemist on tavaliste aferistidega, kes tahtsid tasuta pääseda kroonimisballile. 11. märtsil 1931 otsustas Eesti Naisliidu juhatus üksmeelselt, et liit peab täiesti eitavalt suhtuma selletaolistesse iludusvõistlustesse, mis demoraliseerivalt ...

Eesti raamatu aasta

Eesti raamatu aasta on Eesti riiklik üritus, mille eesmärk on muu hulgas väärtustada eesti raamatut ja propageerida ühiskonnas raamatukultuuri. Esimene ERA peeti Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel 24. veebruarist 1935 kuni 24. veebruarini 1936. Konkreetne aeg oli ajendatud Wanradti ja Koelli katekismuse ilmumise 400. aastapäevast. Seni viimane ERA peeti 2000. aasta aprillist 2001. aasta aprillini. Selle korraldamiseks moodustati spetsiaalne ERA peakomitee, mille esimees oli Jaak Allik.

Eesti rahvarõivad

Rahvarõivad on nii argi- kui ka pidupäeviti kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Eestis märkisid rahvarõivad nii seisuslikku kui ka rahvuslikku kuuluvust. Nimetuse "rahvarõivad" võtsid kasutusele rahvusliku liikumise eestvedajad ärkamisajal. 19. sajandi teisel poolel hakkas levima linlik elulaad, mistõttu taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad. Samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel, ärkamisajal, propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel selleks, et rõhutada rahvuslikku identiteeti ja uhkust. Ulatuslikumalt ha ...

Eesti Rahvuskultuuri Fond

Mitte segi ajada 1987–2000 eksisteerinud Eesti Kultuurifondiga Eesti Rahvuskultuuri Fond on sihtasutus, mis jagab stipendiume ja toetusi kord aastas – novembris. Sihtasutuse juurde on annetajad moodustanud hulga allfonde.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu on 2010. aastal avatud veebipõhine andmebaas, kus Eesti kogukonnad saavad tutvustada oma vaimset kultuuripärandit. Nimistut haldab Eesti Rahvakultuuri Keskus. Nimistu koostamist ajendas Eesti liitumine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, kus nimistut peetakse üheks vaimse pärandi hoidmise ja kaitsmise vahendiks. Vaimse kultuuripärandi nimistu vahendusel saab tutvuda põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele.

Kultuuridessant

Kultuuridessant on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt, mis esitleb nelja osakonna üliõpilasi ja lõpetajate diplomitöid. See on nii kontsertide ja etenduste sari kui ka festival, mille peamine eesmärk on aidata silma paista noortel looverialade lõpetajatel ning anda neile võimalus tutvustada ennast kultuurisõpradele Eestimaa eri paigus. Projekti eestvedajateks on TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased. Kultuuridessandi nimi ja plaanid sündisid 2012. aasta suvel. Eestvedajaks oli akadeemia vilistlane ja õppejõud Kristiina Alliksaar. Esimest korda toimus Kultuuridessant 2013 ...

Kultuurikatel

Kultuurikatel on Tallinna vanas elektrijaamas Kalamaja asumis aadressil Põhja puiestee 27a tegutsev loome- ja kultuurikeskus. Kultuurikatelt haldab sihtasutus Tallinna Kultuurikatel. Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus kasutatakse sellega seotud üritusteks valdavalt Kultuurikatla ruume. Kultuurikatel asub endises Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoones, mis töötas aastatel 1913–1979. Võib öelda, et alles Tallinna Linna Elektri Keskjaama loomisega algas Eestis elektrienergia massiline kasutamine ning elekter muutus igapäevaseks hüveks. Tänapäevase Kultuurikatla paekiviseintega hoo ...

Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu

Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu on kultuuriministri käskkirjaga 8. aprillil 2004 moodustatud töörühm, mille ülesanne on kultuuriministri nõustamine kultuuripärandi digiteerimise, digitaalsena kättesaadavaks tegemise ja digitaalse säilitamisega seotud küsimustes.

Lõngused

Lõngused, ka motolõngused, olid 1960. aastate algupoolel Eestis kujunenud noorte subkultuur, õieti valitsevate või ametlike ringkondade poolhalvustav tõlkenimetus nii Eesti kui välismaa rockerite kohta. Samad või analoogilised subkultuurid Lääne-Euroopas ja USA-s kandsid nimetusi rockerid, teddyboyd, Greasers või raggare. Eestikeelne tõlkenimetus lõngused pärineb Juhan Smuulilt., metallesemete kasutamine, agressiivne käitumine ja kalduvus tavakodanikke šokeerida. Kasutati erilist venitatud kõnemaneeri ja slängi. jne. Muusikas eelistati rocknrolli. Tähtsamad kogunemiskohad olid Tallinnas Vi ...

Eesti Muinsuskaitse Selts

Eesti Muinsuskaitse Selts on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.

Pärimuspreemia

Pärimuspreemia ehk Theodor Saare pärimuspreemia on auhind, mille eesmärk on mälestada Kihnu kultuuri suurkuju Theodor Saart ning innustada tema töö jätkajaid. Auhind antakse noorele, kes on silma paistnud Kihnu pärimuskultuuri jätkaja või uurijana. Auhind koosneb Kihnu tuntuima kunstniku Jaan Oadi maali reproduktsioonist ja rahalisest preemiast Laureaat kuulutatakse välja Theodor Saare sünniaastapäeval 20. märtsil. Theodor Saar 1906–1984 oli Kihnu õpetaja, koduloolane, Kihnu muuseumi asutaja ja muusik. Saar uuris põhjalikult nii Kihnu kui ka teiste Lääne-Eesti väikesaarte, aga ka Pärnu- ja ...

Rahvuskaaslaste programm

Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse. Kehtiv rahvuskaaslaste programm on järjekorras kolmas, varasemad programmid töötasid aastatel 2004–2008 ja 2009–2013. Programmiga toetatakse: väliseesti kultuuripärandi kogumist, säilitamist ja kättesaadavaks tegemist; välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamist ning väliseestlaste Eestis õppimist; välismaal eesti kultuuri säilitamist ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujund ...

Rukkiräägu kultuuriauhind

Rukkiräägu kultuuriauhind on Eesti Rukki Seltsi välja antav auhind. Auhinna on pälvinud kirjanikud, ajakirjanikud, muusikud, aga ka näiteks Maaleht. Auhinda antakse aastast 2000.

Rullnokk

Rullnokkadeks nimetatakse teatud elustiili või isegi subkultuuri esindajaid 1990. aastate ja 21. sajandi alguse Eestis. Stereotüüpne rullnokk on madala haridustaseme ja piiratud huvideringiga noor mees enamasti u 16–25 aastat vana, kes riietub sportlikult nimetus ongi tuletatud moekalt kumeraks koolutatud nokaga pesapallimütsist ja hindab kõrgelt autosid, eriti BMWsid. 1982.–1993. aastatel toodetud E30-kerega 3. seeria BMW ongi rullnokkade üks lemmikautosid ja praegugi rikutud mainega. Rullnoka välimuse ja elustiili juurde kuulub mitmesuguste moerõivaste ja aksessuaaride ehted, uusima mude ...

Suitsusaun

Suitsusaun on traditsiooniline saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa. Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja ning saunaskäigu ajal enam juurde kütta ei saa. Keris peab olema suhtelis ...

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond on Tartu Linnavalitsuse osakond, mis korraldab kultuuri-, spordi- ja noorsootööd Tartu linnas. Kultuuriosakond haldab ka avalike kultuuriürituste andmebaasi Kultuuriaken. Osakond asub aadressil Raekoja plats 12. 2016. aastast alates juhib osakonda Marleen Viidul.

Wiedemanni fond

Wiedemanni fond on Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfond, mille asutasid Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid eesmärgiga toetada eesti keele õpet ja rahvuslikku kasvatust. Wiedemanni fond asutati 4. detsembril 2005, mil Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Eri Klas ja tollal elus olnud Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaatide nimel Tiiu Erelt allkirjastasid Wiedemanni fondi asutamise lepingu. Hiljem on fondiga liitunud kõik edasised auhinnasaajad. Fondi asutajad olid Nikolai Baturin, Tiiu Erelt, Mati Hint, Rudolf Karelson, Eduard Leppik, Uno Liivaku, Viivi Maa ...

                                     

ERR Kultuur

ERR Kultuur on Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaali kuuluv kultuurikanal, mis asub aadressil kultuur.err.ee. Kogu rahvusringhäälingut hõlmav keskkond kajastab peamiselt ERR-i tele- ja raadiokanalite uudiseid. Toimetus avaldab seal ka arvamuslugusid ja arvustusi.

                                     

Asva kultuur

Asva kultuur oli hilispronksiaja arheoloogiline kultuur, mis levis ka Eesti alal. Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. Asva kultuuri mõiste võttis kasutusele Richard Indreko 1961. aastal. Tänapäeval on see heidetud ajaloo "prügikasti".

                                     

Loksa Kultuur

SA Loksa Kultuur on Eesti sihtasutus, mis korraldab kultuuritööd Harju maakonnas Loksa linnas. Asutuse juhataja on Helle Lootsmann.

                                     

Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur

Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur on entsüklopeediline koguteos Eesti kohta. Teos ilmus 1926. aastal Tartus. Teose kirjastas Haridusministeeriumi Kirjastus. Teose toimetas Hans Kruus. Teos ilmus sarja "Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused" 19. numbris. Teose tiraaž oli 2000 eksemplari. Teoses on 1255 lehekülge. Teos taheti algul välja anda pealkirjaga "Eesti entsüklopeedia", kuid selle sisu ei vastanud piisavalt entsüklopeedia nõuetele.

                                     

Eesti Instituut Soomes

Eesti Instituut Soomes on Eesti Instituudi Soomes asuv filiaal. Filiaal asutati 1995. See oli esimene välismaal avatud Eesti kultuuriasutus. Eesti Instituudi Soome filiaali juht on Sanna Immanen. Eesti Instituudi Soome filiaal annab välja eesti kirjanduse soomekeelset kirjandusantoloogiat Nippernaati.

                                     

Eesti Kultuurifond

Mitte segi ajada Eesti Rahvuskultuuri Fondiga Eesti Kultuurifond oli 1987-2000 eksisteerinud Eesti fond. EKF asutati 17. aprillil 1987 Tallinnas Nõukogude Liidu Kultuurifondi Eesti Vabariikliku Osakonnana. 1988-1989 eraldus EKF Nõukogude Kultuurifondi juurest. 1989 võeti vastu EKFi põhikiri. Aastast 1988 andis EKF välja Eesti Kultuurifondi aastapreemiaid.

                                     

Eesti Kultuurifondi aastapreemia

Eesti Kultuurifondi aastapreemia oli 1988–2000 Eesti Kultuurifondi igal aastal välja antavad preemiad isikutele nende silmapaistvate saavutuste eest kultuuri valdkonnas. Preemiate puhul võidi välja anda suur aastapreemia, aastapreemia ja preemiad. Näiteks 1997 oli suure aastapreemia summa 25 000 krooni, aastapreemiate summa 15 000 krooni ja preemia summa 5000 krooni. Preemiad määras Eesti Kultuurifondi nõukogu.

                                     

Eesti Kultuurikorraldajate Liit

Eesti Kultuurikorraldajate Liit on Eesti kultuurikorraldajaid ühendav liit. Liidu eesmärkide seas on edendada Eestis kultuurikorraldusega seotut. Liit kanti Äriregistrisse 2015. Liidu kõrgeim organ on juhatus. Juhatuse esimees on Merli Antsmaa.

                                     

Eesti kultuuritegelaste pensionikassa

Eesti kultuuritegelaste pensionikassa oli 1935–1940 eksisteerinud pensionikassa, kust maksti toimetulekupensione neile kultuuritegelastele, kes saavutasid teatud vanadusea või kaotasid enne vanadusikka jõudmist oma loometöö võime. Kassa esimees oli Juhan Vasar. Kassa loodi 1935 Eesti valitsuse otsusega. Kassa andis välja igal aastal ilmuvat jätkväljaannet. See ilmus 1935–1940.

                                     

Genialistide Klubi

Genialistide Klubi on subkultuurimaja Tartus. Kuni 17. juulini 2008 tegutses klubi Lutsu Teatrimajas, praegu tegutseb klubi Tartus Magasini tänaval asuvas Tartu Kalevi spordiklubi hoones. Klubi asutasid Genialistid. Genialistide Klubis tegutseb Generaadio. Klubi ruume kasutab teater Must Kast.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →