ⓘ Kosmoloogia

Kosmoloogia

Üldrelatiivsusteooria järgi sõltub aegruumi ehitus Universumi ainest. Albert Einstein püüdis seda teooriat kohe kosmoloogias rakendada. Einsteini esimeses kosmoloogilises mudelis 1917 on Universum staatiline, st tema geomeetria on ajast sõltumatu. Et see mudel ei olnud algsete väljavõrranditega kooskõlas, lisas Einstein neile kosmoloogilise konstandi Λ. Hiljem Einstein küll kahetses seda, kuid nüüdseks on olemas sõltumatuid põhjusi selle lisamiseks. 1920ndatel avastasid Edwin Hubble ja teised punanihke, millest järeldati, et kauged taevakehad eemalduvad meist kiirusega, mis on võrdeline ne ...

Budistlik kosmoloogia

Kosmoloogia on maailma staatiline, igavikuline kirjeldus, selle raamistik, struktuur, paigutus, ülesehitus. Mütoloogia seevastu on selle maailma kirjeldamine dünaamiliselt, seal toimuvate lugudena ja müütidena, legendide ja pärimustena, sündmustes ja protsessides. Seetõttu on müüdid ja mütoloogiad muutlikumad, nad teisenevad ja arenevad pidevalt, samal ajal kui kosmoloogilised ettekujutused püsivad märksa kindlamalt ja ühtlasemalt. Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle ...

Astronoomia

Astrofüüsikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid, mis on seotud füüsikaga. Tänapäeval on aga valdav osa astronoomiast füüsikaga seotud ning seetõttu astronoomiat ja astrofüüsikat sageli samastatakse.

Kääne (astronoomia)

Kääne ehk deklinatsioon on astronoomias taevasfääril paikneva punkti koordinaat ekvatoriaalses koordinaatide süsteemis, mis mõõdab kaugust taevaekvaatorist. Teist koordinaati nimetatakse otsetõusuks.

Astrofüüsika

Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade ning tähtedevahelise keskkonna omaduste uurimisega. Astrofüüsikud rakendavad oma töös tavaliselt mitmeid füüsika harusid nagu mehaanika, elektromagnetism, statistiline mehaanika, termodünaamika, kvantmehaanika, relatiivsusteooria, tuuma- ja elementaarosakeste füüsika, aatomifüüsika ja molekulaarfüüsika.

Mittenaasja

Mittenaasja ehk anagami on budismis inimene, kes on jõudnud arahandiks saamise ehk õilsa inimese teel kolmandale tasemele ning on vabanenud viiest sansaaras hoidvast köidikust. Mittenaasja virgub lõplikult seal maailmas, kuhu ta uuesti sünnib; inimeste maailma ta enam ei naase. Kui mittenaasja ei saa arahandiks selles elus, sünnib ta Brahma valda ehk Puhtasse elupaika suddhāvāsa, kus ta saab arahandiks ning saavutab nirvaana ehk vaibumise nibbāna. Puggalapaññatti kohaselt on viit liiki anagamisid.

Minevik

Minevik on aeg, mis eelneb olevikule, või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Minevik on möödunud olevik.

Antroopsusprintsiip

Antroopsusprintsiip on tees, mille kohaselt maailm on niisugune, et seal saaks eksisteerida inimene, sest muidu ei oleks inimesel võimalik seda vaadelda ega kirjeldada.

Barüogenees

Barüogenees on varajases universumis toimunud hüpoteetiline füüsikaline protsess, mis põhjustas barüonasümmeetria, st aine ja antiaine tasakaalustamatuse vaadeldavas universumis. Teisiti öeldes on barüogenees universumi seisund ajavahemikus 10 −34 –10 −32 pärast suurt pauku kosmilise inflatsiooni epohh, mille jooksul kvargid ja gluuonid ühinesid hadroniteks sealhulgas barüonid; samuti nimetatakse barüogeneesiks sellist ühinemisprotsessi ennast. Arvatakse, et Sahharovi tingimuste täitmise tulemusena tekkis barüogeneesis nn universumi barüonasümmeetria – aine barüonid ja antiaine antibarüoni ...

Barüonaine

Barüonaine on barüonidest ja elektronidest koosnev aine. Erinevalt barüonilisest ainest, kujutab mittebarüoniline aine endast ainet, mis ei koosne peamiselt barüonidest. Siia alla kuuluvad neutriinod, vabad elektronid, tumeaine, supersümmeetrilised osakesed, aksionid ja mustad augud. Asjaolu, et barüonaine üldse eksisteerib, on oluline teema kosmoloogias, sest eeldatakse, et suur pauk sünnitas võrdsetes kogustes barüone ja antibarüone. Protsessi, mille käigus barüonide arvukus ületas nende antiosakeste arvukuse, nimetatakse barüogeneesiks.

Barüonasümmeetria

Barüonasümmeetria, ka aine-antiaine asümmeetria, ka Universumi barüonasümmeetria, on tasakaalustamatus barüonaine ja antibarüonilise aine vahel vaadeldavas universumis. Ei osakestefüüsika standardmudel ega üldrelatiivsusteooria anna ammendavat selgust, miks valitseb disbalanss. 1967. aastal ilmunud artiklis sõnastas Andrei Sahharov barüonasümmeetria olemasolu jaoks vajalikud tingimused: termodünaamilise tasakaalu rikkumine universumi arengu varajastes etappides. asümmeetria maailma ja antimaailma vahel, väljendatuna teaduslikus keeles kui C- ja CP-sümmeetria rikkumine vt CP-invariantsuse r ...

Fotomeetriline paradoks

Fotomeetriline paradoks ehk Olbersi paradoks ehk tumeda öötaeva paradoks on astrofüüsika ja füüsikalise kosmoloogia valda kuuluv paradoks, mis seisneb vastuolus ühelt poolt lõputu ja igavese staatilise universumi ning teiselt poolt öötaeva tumeduse vahel: kui universum on igas suunas lõputult täis tähtede valgust, miks pole siis öine taevas hele? Tänapäeva füüsikas on staatilise universumi mudelist valdavalt loobutud ning öötaeva tumedust peetakse üheks argumendiks dünaamilise universumimudeli poolt, nagu seda kirjeldab näiteks Suure Paugu teooria. Ehkki paradoks kannab tänapäeval Saksa as ...

Friedmanni võrrandid

Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni. Võrrandid tuletas esimesena Alexander Friedmann aastal 1922 ja 1924. aastal lisas ka täiendavad võrrandid negatiivse ruumikõveruse jaoks.

Hubblei seadus

Hubblei seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Kui Edwin Hubble hakkas süstematiseerima galaktikaid, avastas ta, et galaktikad liiguvad teineteisest eemale kiirusega, mis on võrdeline nende kaugusega. Mida kaugemal galaktikad paiknevad, seda kiiremini kihutavad need eemale. 1929. aastal jõudis ta Hubblei seaduse ehk punanihke seaduse sõnastamiseni. See kujutab endast empiirilist seadust, mille järgi galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus ...

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. Kiirguse avastasid 1964. aastal Arno Penzias ja Robert Wilson. Saadud teadmised võimaldasid tõendada teooriat, et Universum oli kunagi väga tihe ja kuum, andes faktilist tuge Suure Paugu kosmoloogiale. Penzias ja Wilson said avastuse eest 1978. aastal Nobeli füüsikaauhinna. Taustkiirgus tekkis hinnanguliselt 380 000 aastat pärast Suurt Pauku, mil Universumis algas temperatuuri langemise tõttu aatomite moodustumine. Varasem mateeria oli aatomite tekkeks liiga kuum, temperatuuriga suurus ...

Kosmoloogiline konstant

Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus. Esmakordselt kasutas kosmoloogilist konstanti Albert Einstein aastal 1917, et sobitada üldrelatiivsusteooriat staatilise Universumiga. Kui aga Edwin Hubble 1929. aastal avastas, et galaktikad eemalduvad üksteisest – mis viitab Universumi paisumisele – loobus Einstein kosmoloogilise konstandi kontseptsioonist ning kutsus seda oma "suurimaks äparduseks". 1929. aastast kuni 1990ndate alguseni eeldati enamasti, et kosmoloogilise konstandi väärtus on null. Viimase paarikümne aasta jooksul on tehtud suuri edu ...

Kosmoloogiline printsiip

Kosmoloogiline printsiip hõlmab loodusteadusliku kosmoloogia kaks põhieeldust või -oletust, mis on aluseks Universumi kui terviku mudelitele. Ta on tihedalt seotud Koperniku printsiibiga. Kosmoloogilise printsiibi sõnastas 1933 astrofüüsik Edward Arthur Milne. Universumi homogeensuse ja isotroopsuse võttis 1917 aluseks Albert Einstein. Universumi homogeensusest on varem rääkinud Nicolaus Cusanus.

Kreatsionism

Kreatsionism on religioossed, teoloogilised ja filosoofilised veendumused või maailmavaated, milles maailm ja elu on otseselt Jumala loodud. Mõistet kasutas Charles Darwin 1856. aasta kirjas nende kohta, kes usulistel põhjustel vaidlustasid tekkivat evolutsiooniteooriat, kui teadust. Kreatsionistlikud kontseptsioonid varieeruvad üksteisest religioossetes ja filosoofilistes suhtumistes teadusesse. Kreatsionistide sõnasõnaline tekstitõlgendus on vastuolus ajaloolis-kriitilise meetodiga. Noore Maa kreatsionism on selle alamharu, mille kohaselt maailma vanus on väiksem kui tänapäeva teaduse hi ...

Kvantkosmoloogia

Kvantkosmoloogia on teoreetilise füüsika valdkond, mis uurib kvantmehaanika efektide mõju Universumi kujunemisele ja selle varajasele arengule, eriti vahetult pärast Suurt Pauku. Teisisõnu, kvantkosmoloogia on katse teoreetilises füüsikas luua Universumi kvantteooria. Kvantkosmoloogias püütakse pakkuda järjepidevat teooriat Universumi kõige varajasematest staadiumitest. On olemas küll Suure Paugu teooria, kuid Universumi kõige varajasema staadiumi – singulaarsusest kuni Plancki ajani – sellest teooriast abi ei ole. Universumi kvantsünni kirjeldamiseks on vajalik töötava kvantgravitatsiooni ...

Lagrangei punktid

Lagrangei punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida. Nendes punktides tasakaalustavad gravitatsioonilised jõud ja orbitaalne liikumine teineteist. Maa-Päikese-süsteemi vaadates oleksid L-punktid sellised, mille tiirlemisperiood on võrdne Maaga ning mille asukoht Maa ja Päikese suhtes ei muutu. Lagrangei punkte on kokku 5: L1, L2, L3, L4 ja L5, millest kolm esimest on ebastabiilsed ning kaks viimast stabiilsed punktid.

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud

Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingud on katsed leida tõendeid maaväliste tsivilisatsioonide kohta. Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasv, keskkonnaga kohastumine, stiimulitele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib, kuid ei pruugi neile tunnustele vastata. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisega sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. On pakutud, et need arenenud eluvormide omadused, mis Maal on korduvalt eri evolutsioonilisi teid pidi välja arenenud võivad esineda ka m ...

Stardiplatvorm

Stardiplatvorm on maapealne platvorm, kust rakettmootoriga raketid või kosmosesõidukid tõusevad vertikaalselt lendu. Kosmodroom on rajatis, mis koosneb ja varustab ühte või mitut stardiplatvormi. Stardiplatvorm koosneb enamasti statsionaarsest või liikuvast tornist, mille kaudu on võimalik sõidukit kontrollida ja hooldada. Lisaks veel torustik, mis varustab sõidukit enne starti kütuste, jahutusvedelike, elektrienergia, side ja telemeetriaga. Stardiplatvormi torn võimaldab inimesi kandvate sõidukite puhul ka ligipääsu kabiinile. Platvorm võib sisaldada ka leeki eemale suunavat konstruktsioo ...

Stringiteooria

Stringiteooria on teoreetilise füüsika suund, mis uurib mitte punktosakeste, vaid ühemõõtmelise ulatuvusega objektide, nn stringide dünaamikat ja vastastikmõjusid. Stringiteooria kasutab nii kvantmehaanika kui ka relatiivsusteooria ideid, sellepärast luuakse tulevane kvantgravitatsiooni teooria võib-olla stringiteooria baasil. Stringiteooria põhineb hüpoteesil, et kõik elementaarosakesed ja nende fundamentaalsed vastastikmõjud tekivad ultramikroskoopiliste stringide võnkumiste ja vastastikmõjude Plancki pikkuse suurusjärgus 10 −35 m tulemusena. See lähenemine võimaldab ühest küljest vältid ...

Stringiteooria maastik

Stringiteooria maastik, ka antroopne maastik, ka maastikuprobleem, on stringiteoorias eksponentsiaalselt suure arvu mitteekvivalentsete valevaakumite olemasolu. Kokku nad moodustavad "maastiku". Selline suur valevaakumite arv on seletatav Calabi-Yau ruumide vaba valikuga. Stringiteooria maastiku idee pakkus välja Leonard Susskind, et kirjeldada antroopsusprintsiibi konkreetset rakendamist, mis seisneb selles, et füüsikakonstandid ei oma teatud kindlaid väärtusi mitte mõnel füüsikalisel põhjusel, vaid seetõttu, et need väärtused on vajalikud elu eksisteerimiseks Maal, sealhulgas mõistuslike ...

Suur Kollaps

Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma. Universum tõmbub kokku kuni temast saab singulaarsus ja uue Suure Pauguga saab alguse uus universum.

Suur ühendteooria

Suur ühendteooria ehk suure ühenduse teooria, ka suur ühendus, on osakestefüüsikas teoreetiline mudel, mis kirjeldab ühtse skeemi järgi tugevat, nõrka ja elektromagnetilist vastastikmõju. Eeldatakse, et äärmiselt kõrge energia juures need fundamentaalsed vastastikmõjud ühinevad üheks jõuks. Suure energivajaduse tõttu pole kunstlikult võimalik luua selliseid tingimusi suure ühenduse tekkeks et kontrollida teooria õigsust, kuid sellised tingimused võisid eksisteerida Universumis lühikese ajaperioodi jooksul vahetult pärast suurt pauku, s.t kui Universumi vanus oli 10 −43 –10 −36 sekundit suu ...

Tasasuse probleem

Tasasuse probleemiks nimetatakse Suure Paugu teoorias kerkinud probleemi, kus stabiilse tasase universumi tekkeks ja arenguks peab energiatihedus olema kindla väärtusega. Energiatihedus mõjutab aegruumi kõverust ning vaid üks kriitiline väärtus tagab tasase aegruumi. Vastasel juhul areneb universum tasasest geomeetriast eemale: kas suletud universumiks, mis kollapseerub tagasi singulaarsuseks, või avatud universumiks, kus energia tihedus muutub liialt väikseks, et saaksid tekkida galaktikad jms suured kosmoloogilised struktuurid.

Timaios

"Timaios" on üks Platoni dialoogidest. Teos on kirjutatud umbes aastal 360 eKr. Teos koosneb peamiselt pikast monoloogist, mida peab Timaios Lokrosest. Teised tegelased on Sokrates, Hermokrates ja Kritias. Tegemist on esimese osaga oletatavast triloogiast, mille teiseks osaks on Kritias. Triloogia kolmandaks osaks oleks hüpoteetiline Hermokrates, mille kohta pole aga teada, kas Platon selle ka tõepoolest kirja pani. Mitmed antiikautorid on oletanud, et tegemist on plagiaadiga ja Platon kasutas äras Philolause poolt Pütagorase kohta kirjutatud raamatus olevaid materjale. Dialoog leiab aset ...

Tumeaine

Mitte segi ajada Antiaine ja tumeenergiaga. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele. Astronoomiliste vaatluste põhjal oletatakse, et tumeaine moodustab umbes 83% Universumis leiduvast ainest. Esimesed viited puuduvale massile tulid Jan Henrik Oortilt, kes näitas, et teadaolevast massist ei piisa meie galaktika tähtede kiiruste ...

Täielik kosmoloogiline printsiip

Täielik kosmoloogiline printsiip ehk absoluutne kosmoloogiline printsiip on kosmoloogias postulaat, mille kohaselt Universum on igal pool ja igal ajal ühesugune. Ta erineb Albert Einsteini 1917. aastal kasutusele võetud kosmoloogilisest printsiibist, mis ütleb, et kindlal ajahetkel on kõigil Universumi punktidel ühesugused omadused.

Universumi peenhäälestus

Universumi peenhäälestus ehk Universumi täppishäälestus on teoreetilise füüsika kontseptsioon, mille kohaselt Universumi ja selle koostisosade aluseks ei ole suvalised, vaid rangelt määratletud füüsikakonstantide väärtused. Selliste füüsikakonstantide nimekirja lülitatakse tavaliselt valguse kiirus, gravitatsioonikonstant, Plancki konstant, elementaarlaeng ning elektroni ja prootoni mass. Universumi peenhäälestamise kontseptsiooni hakkasid teadlased, filosoofid ja teoloogid arutama 1970. aastate esimesel poolel, kuigi selle üksikuid aspekte käsitleti ka varem. Peenhäälestuse põhjus on tead ...

Universumi soojussurm

Universumi soojussurm on selline olek, mille korral temperatuur langeb elutegevuse jaoks liiga madalaks ehk kõik on lõpuks külm ja surnud. Soojussurm pikemalt on termodünaamiline paradoks, mis tähendab universumi hüpoteetilist lõppolekut, kus täieliku termodünaamilise tasakaalu tõttu on kõik makroskoopilised protsessid lakanud. Termodünaamika seaduste alusel väidetakse mõnikord, et aja möödudes läheneb universum paratamatult maksimaalselt korrapäratule olekule, kus kõigi füüsikaliste suuruste väärtused ühtlustuvad. Aine kaotab oma struktuuri ja sellest saab täiesti ühtlane segu. Kuumus on ...

WMAP

WMAP on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks. Selle ülesanne oli kaardistada taustkiirguse üliväikesed temperatuurierinevused, et aidata kontrollida Universumi kosmoloogilisi teooriaid. Projekti juht oli Charles L. Bennett Johns Hopkinsi Ülikoolist. Töö toimus NASA Goddardi Kosmoselendude Keskuse ja Princetoni Ülikooli koostöös. Osalesid ka Browni Ülikooli, Briti Columbia Ülikooli, Chicago Ülikooli ja California Ülikooli Los Angeles teadlased. 11. veebruaril 2003 avaldas NASA pressiteate Universumi vanuse ja koostise kohta. Sellega o ...

ΛCDM-mudel

ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite abil. Λ on kosmoloogiline konstant. CDM on külm tumeaine inglise keeles cold dark matter. See teooria on kõige lihtsam teadaolev mudel, mis on vaatlusandmetega kooskõlas. Ta on heas kooskõlas kolme tähtsama vaatluste klassiga, mis annavad meile aimu varajasest Universumist: kosmilise mikrolaine-taustkiirguse anisotroopsuse mõõtmised viimati WMAP-il, Universumi paisumise kiiruse ja muutumise määramised kaugete galaktikate supernoovade vaatlemise teel ning andmed Universumi suurem ...

                                     

Kosmoloogia (filosoofia)

Kosmoloogia on filosoofia haru, mis uurib maailma, selle juhuslikkust, paratamatust, igavesust, ruumilist ja ajalist piiratust, maailmas aset leidvate muutuste formaalseid seadusi, inimese vabadust ja kurjuse päritolu. Sellisel kujul on kosmoloogiat määratlenud näiteks Georg Wilhelm Friedrich Hegel.

                                     

Kosmoloogia (religioon)

Kosmoloogia on religioosne või mütoloogiline seletus maailma tekkele, ajaloole ja arengule konkreetses usulises või mütoloogilises traditsioonis. Tavaliselt loob religioossetes kosmoloogiates maailma üks jumalus või suurem jumalate panteon.

                                     

Galaktika-väline astronoomia

Galaktika-väline astronoomia on astronoomia haru, mis käsitleb väljaspool Galaktikat asuvat keskkonda ja selles leiduvaid objekte ning nende hierarhiat. Galaktikavälise astronoomia piiriteadus on kosmoloogia.

                                     

Kosmoloogiline punanihe

Kosmoloogiline punanihe on lainepikkuste nihkumine suuremate lainepikkuste poole ruumi paisumise tõttu. Kosmoloogiline punanihe ei ole tingitud objektide enda liikumise tõttu, mis on tuntud kui Doppleri efekt. Piisavalt kaugete valgusallikate näiteks galaktikad või kvasarid punanihe on võrdeline kaugusega Maast, mis on tuntud Hubblei seaduse nime all.

                                     

Satellite Catalog Number

Satellite Catalog Number ehk SATCAT on viiekohaline järjekorranumber, mille Ameerika Ühendriikide õhuvägi annab nende tuvastamiseks tehiskaaslastele. Enne õhuväge vastutas SATCATi eest NORAD. Esimene järjekorranumber, 00001, väljastati Sputniku orbiidile viinud kanderaketile ja teine Sputnikule.

Free and no ads
no need to download or install

Pino - logical board game which is based on tactics and strategy. In general this is a remix of chess, checkers and corners. The game develops imagination, concentration, teaches how to solve tasks, plan their own actions and of course to think logically. It does not matter how much pieces you have, the main thing is how they are placement!

online intellectual game →